Erinevus lehekülje "Kannuka" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 4 baiti ,  10 aasta eest
P
typod
P
P (typod)
'''Kannuka''' oli küla [[Vaivara vald|Vaivara vallas]] [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Tänapäeval jäävad küla maad [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonna]] [[Sillamäe]] linna territoorjumileterritooriumile. Kannuka küla maadel on nüüdisajal 1950-datel1950ndatel aastatel ehitatud linnasüda ja 1970-datel1970ndatel ehitatud Sillamäe linna elamurajoonid.
 
Vanasti piirnes küla [[Sõtke jõgi|Sõtke jõega]] läänest, [[Sõtke (Vaivara)|Sõtke]] külaga lõunast, [[Perjatsi]] külaga idast ning merega põhjast.
1782. aasta IV Venemaa hingeloenduse ajal elas Kannuka külas 4 peret kokku 29 hinge. 1835. said pärisnimed (perekonnanimed) külas viis peret.
 
Küla hakkas suurenema peale [[talu]]de pärisekosmisepäriseksostmise algust. Esimese talu ostis siin Perjatsist tulnud Jaan Orgo, kes oli ka Vaivara vallavanem. Orgo alustas siinmail kartulikasvatust tuues seemned [[Peterburi]]st.
 
Suvituskohana hakkatihakati Kannukat laiemalt kasutama 1883–1884 aastal. 19. sajandi lõppuslõpus oli külas 9 talu ja umbes 50 suvemaja.
 
1898. aasta teatmikus märgitakse küla, kui ''Villenort'' st kohta kus asuvad suvilad. Kohalikud taluperemehed omasid rannaäärseid suvilaid, mida oli mõnel rohkem, kui üks. Suvilaid renditi välja kohalesõitnud suvitajatele. Üks Vendadele Männikutele kuulunud suuremaid suvilaid oli pikkakspikaks ajaks välja üüritud [[Noorte Naiste Kristlik Ühing|Noorte Naiste Kristlikule Ühingule]] puhkekoduks. 1939 aastal puhkas seal USA naiste delegatsioon.
 
Kannukas elasid siinkandi randade tuntumad paadimeistrid vennad Jaan ja Anton Männik. Selle ameti oskused olid nad õppinud oma isalt. Nende meisterdatud aluseid sõitis nii [[Soome laht|Soome lahel]], kui[[ Peipsi]]l. [[Tartu Ülikool]]i usuteaduste professor Meier, kellel oli talu [[Udria]]s, tellis samuti vendade käest paadi, mille viis [[Emajõgi|Emajõele]] lõbusõidupaadiks.
 
1940. aastal elas kannukaKannuka külas 40 peret.
 
[[Sinimägede lahingud|Sinimägede lahingute]] ajal põles küla ja suvilad maha.
 
Männikute puhkekodu endise asukoha lähedal mererannas on üle 20 meetrise ümbermõõduga [[Kiiunurga kivi]]. 1950. aastatel üritas Nõukogude võim seda kivi õhku lasta, kuna kivi peeti eestlaste ohvrikiviks, kuid suurem osa rahnust säilis.
 
1930-nendatel1930ndatel puhkas Kannukal [[Eduard Tubin]] ning kirjutas siin 1937. aastal oma 2. sümfoonia "Legendaarne".
 
Kannuka külast on pärit kirjanik [[Endel Tennov]] (proosakogud "August Mõigu hobu" 1961, Noormees heast perekonnast" 1964 jt), kes on õppinud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ka skulptuurieriala.
5078

muudatust