Redaktsioon: 24. jaanuar 2010, kell 17:18 redigeeri 82.131.116.45 (arutelu) →‎Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. mai 2010, kell 21:39 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 121 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: [[Eestimaa Nõukogude I Kongress]]il {{kas\|(23-27 juulil [[vkj]]) 5.-[[9. august]]il}} [[1917]]. [[Tallinn\|Tallinn]]as moodustatud võimuorgan millesse kuulusid: * 7 [[bolševik]]ku, [[VSDT(b)P\|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei]] liiget * 7 [[esseerid]]i, [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] liiget * 7 [[esseer]]i [[SR]] * 4 [[menševik]]ku, * 1 menševik-internatsinonalist. Täitevkomitee esimees oli [[Jaan Anvelt]]. 18. rida: == Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II == [[Eestimaa Nõukogude II Kongress]]il (<small>12-14 [[vkj]]</small>) 25.-[[27. oktoober\|27. oktoobri]]l [[1917]]. [[Tallinn\|Tallinn]]as, (millel osales 34 saadikut, kellest 24 olid [[VSDT(b)P]] liikmed<ref>Большая советская энциклопедия. ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА. http://www.bse2.ru/book_view.jsp?idn=030314&page=205&format=html</ref>) moodustatud võimuorgan millesse kuulusid: * Täitevkomitee esimees oli [[Jaan Anvelt]]. 44. rida: Kõigi revolutsiooniliste ümberkorralduste elluviimine tehti aga ülesandeks sõja-revolutsioonikomiteele. Selle kohustused olid fikseeritud vastavas otsuses: "''Sôjarevolutsioonikomitee on kôrgem täidesaatev organ, kelle ülesandeks on maa poliitilise elu üldine juhtimine, kontroll kohalike sõjaväeliste ja tsiviilala ametiisikute tegevuse üle ...".'' Kohalikud sõja-revolutsioonikomiteed alustasid tegevust kõigis maakonnakeskustes. Nende tegevust koordineeris Tallinna sõja-revolutsioonikomitee oma komissaride kaudu maakondades. Loodi ka kohalikud töörahva saadikute nõukogud (kuni 19.detsembrini 1917.a. nimetati neid ''maata ja vähese maaga talurahva nõukogudeks''). ~~[[10. veebruar]]il (~~<small>27/[[28. jaanuar]]il [[vkj]]</small>) ([[~~1918~~10. veebruar]].il ~~aastal,~~ukj) 1918 kehtestas Eesti Nõukogu Täitevkomitee sõjaseisukorra Eesti linnades ja vastuaktsioonina Eesti ja Liivimaa [[baltisakslased\|baltisakslaste]] kavadele asutada võimuvaakumis [[Eestimaa kubermang\|Eestimaa]] ja [[Liivimaa ~~kubermangudest~~kubermang]]udest Saksamaale alluv [[Balti ~~Hertsogiriik~~hertsogiriik]], viidi TK korraldusel läbi Eestimaa baltisakslaste arreteerimine<ref>Pärnakate iseseisvuseelsed uskumatud vanglaseiklused h[ttp://ww3-parnu.postimees.ee/010508/artiklid/10084865_1.php]</ref> ning koondamine Tallinnasse, sadamas asuvasse viljakuivatusElevaatorisse, kust nad [[20. veebruar]]il [[1918]], saadeti kahe rongiešeloniga Venemaale [[Krasnojarsk]]isse [[Jenissei kubermang]]u asumisele. Esimene neist jõudis kohale 20. ja teine 26. märtsil 1918<ref>[http://www.krasrab.com/archive/2004/04/16/32/view_article КРАСНОЯРСКИЙ КРАЕВЕД]</ref>. {{vaata\|Baltisakslaste küüditamine 1918. aastal}}

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee: erinevus redaktsioonide vahel