|
''See artikkel räägib suusakahevõistlusest. Teiste kahevõistluste kohta vaata artiklit [[Kahevõistlus (täpsustus)]].''
'''Suusakahevõistlus''' on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb [[suusahüpped|suusahüppetest]] ja [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamisest]]. Suusakahevõistlus sai alguse [[1880]]. aastatel [[Norra]]st. ▼----
▲''' SuusakahevõistlusKahevõistlus''' on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb [[suusahüpped| suusahüppetestsuusahüpetest]] ja [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamisest]]. Suusakahevõistlus sai alguse [[1880 ]]. aastad|1880. aastatel ]] [[Norra]]st.
[[Kaasaegsed olümpiamängud|Taliolümpiamängude]] kavva kuulub suusakahevõistluskahevõistlus algusest ([[1924. aasta taliolümpiamängud|1924]]) peale.
Uue alana kuulub suusakahevõistlusekahevõistluse hulka ühepäeva võistlusenaühepäevavõistlusena sprint, mis oli esimest korda [[suusatamise maailmameistrivõistlused|MM-võistluste]] kavas [[1999. aasta põhja suusaladesuusaalade maailmameistrivõistlused|1999. aastal]] ja [[olümpiamängud]]el [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aastal]].
Viimastel aastatelKahevõistlus on suusakahevõistlus muutunud päris palju, võrreldes sellegaalgusaastate mis ta oli algusaastatelajaga. Muutused on tingitudtehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks ala vastu. Varem oli suusahüppetessuusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on aga kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor.
Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüppetessuusahüpetes saadud kohtatedelekohtadele. StarditakseAlates nii,[[1987]]. etaastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena ([[Gunderseni meetod]]): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. suusahüppedSuusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja igajärgmised järgminevastavalt võistlejakaotusele kaotatudsuusahüpetes. punktideVõitjaks (mistuleb arvestatatkesee ümbersportlane, kaotatudkes ajaks)esimesena finišeerib. Alati sõidetakse võrravabas hiljemstiilis.
== Suusakahevõistluse alad ==
== Kahevõistluse alad ==
=== Individuaalne kahevõistlus ===
Üldiselt peetakse suusahüpped ja murdmaasuusatamine kahel järjestikusel päeval, kuid toimub ka ühepäevalisi võistlusi. Sõidetakse 15 kilomeetrit.
Individuaalses kahevõistluses on esimese alana kavas [[suusahüpped]] kas normaal mäel või suurel mäel. Üldiselt järgmisel päeval peetakse teine ala 15 km [[murdmaasuusatamine]], kuid toimub ka ühepäevalisi võistlusi. Alates [[1987]]. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod), kus suusahüppetes saadud punktid muutuvad vastava tabeli alusel sekunditeks või minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised suusahüppetes saadud tulemuste paremusjärjestuse järgi. Võitjaks tuleb see sportlane, kes suudab esimesena finišeerida. Sõidetakse ainult vabas stiilis.
Suusahüpetes saadud punktid arvestatakse ajaks nii, et iga 10 punktile vastab 1 minut ja järelikult igale punktile 6 sekundit. Ajad ümardatakse täissekunditeks allapoole: kui tekib sekundi murdosa, siis murdosa ei arvestata.
Suusahüppetes saadud punktide muutmine sek.-minutiteks:
{| border="1" cellpadding="3" style="border-collapse: collapse;"
|- style="background: #ececec;"
|-
|||Punktide vahe mäel||0,17||0,50||1,00||2,00||3,00||4,00||5,00||8,00||10,00||20,00
|-
|||Stardi vahe||1 sek.||3 sek.||6 sek.||12 sek.||18 sek.||24 sek.||30 sek.||48 sek.||1 min.||2 min
|}
=== Individuaalne sprindikahevõistlus ===
=== Meeskondlik kahevõistlus ===
MeeskondlikusMeeskondlik kahevõistluseskahevõistlus toimubkulgeb võistluse kulg sama moodisamamoodi nagu individuaalses kahevõistlusesindividuaalne, väljakuid arvatudiga see moment etvõistleja suusatataksesuusatab 5 km iga võistleja pooltkilomeetrit. Võistkond koosneb üldiselt 4 sportlasest, kuikuid peetakse ka 3 osavõtjaga võistlusi. Väike erinevus on ka punktide ümberarvestamisel sek.- minutiteksajaks.
=== Ühisstardiga kahevõistlus ===
| 