Erinevus lehekülje "Kõrgrünkpilved" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Tavaliselt koosnevad kõrgrünkpilved allajahtunud veepiiskadest, mõnikord moodustavad neid nii allajahtunud veepiisakesed kui ka jääkristallide ja lumekübemete segu. Enamasti nendelt ei saja, aga mõnikord võivad langeda peenikesed vihmapiiskud või üksikud lumehelbed [[sajuhoog]]udena või [[laussadu|laussajuna]].<ref name="eesti-loodus"/><ref name="kamenik"/>
 
Kõrgrünkpilvede puhul võivad esineda niisugused [[optiline nähtus|optilised nähtused]] nagu [[pärgtara (meteoroloogia)|tara]] ehk tarapärg ja [[irisatsioon]].<ref name="eesti-loodus"/>
 
Kõrgrünkpilved jagunevad kaheks alaliigiks, mis jagunevad omakorda paljudeks pilvevormideks.<ref name="eesti-loodus"/>