Redaktsioon: 12. aprill 2010, kell 21:42 redigeeri VolkovBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 79 169 muudatust P robot lisas: nl:Oostzeeharing ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. mai 2010, kell 14:05 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 884 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
14. rida: \| trinomial = ''Clupea harengus membras'' }} '''Räim''' ehk '''läänemere heeringas''' (''Clupea harengus membras'') on [[atlandi heeringas\|atlandi heeringa]] [[Läänemeri\|Läänemeres]] elav [[alamliik]]. [[22. ~~veebruaril~~veebruar]]il [[2007]] kuulutati räim Eesti rahvuskalaks. ~~[[Läänemeri\|Läänemeres]] elav räim on oma sugulasest [[atlandi heeringas\|atlandi heeringast]] väiksem, kuid suguküpseks saab varem.~~ Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räime[[~~populatsioon~~asurkond]]ia: [[Liivi laht\|Liivi lahe]] räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja [[Soome laht\|Soome lahe]] räim <ref> ~~Miller,~~ P. J. ~~& Loates~~Miller, M. J. ~~2006~~Loates. "Euroopa kalad". ~~(tõlkinud~~Tõlkinud [[Tiit Raid]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 2006, lk. 82 </ref>. Kuna ~~teatud~~mõni ~~populatsioonid~~asurkond ~~koevad~~[[kudemine\|koeb]] varasuvel (mais-juunis) ja ~~teised~~mõni sügisel, siis ~~mõnikord~~ on eristatud ka ~~[[kevadräim]]e~~kevadräime ja ~~[[sügisräim]]e~~sügisräime, ~~kellede~~kelle ~~täpses liigisiseses kategoriseeringus~~kategoriseerimises ja ~~üleüldine~~ tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on teistest atlandi heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikk, kuid suguküpseks saab varem, 13-14 cm pikkuselt ja 2-3 aasta vanuselt. Räimede seas esineb kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni. Tavaline räim toitub [[plankton]]ist, aga hiidräim on [[röövkala]] ja sööb sageli [[ogalik]]ke. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4. kd., lk. 99</ref> Peale suuruse eristab räime teistest atlandi heeringatest väiksem [[selgroolüli]]de arv: neid on tal 54–57. Peale selle on räim kohastunud eluks [[riimvesi\|riimvees]] ja suudab kohati elada isegi täiesti [[magevesi\|magevees]], näiteks mõnes [[Rootsi]] [[järv]]es. <ref name="Loomade elu"/> Räim koeb kõval, kivisel või [[kruus]]asel põhjal 2–20 m sügavuses. <ref name="Loomade elu"/> Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Teda püütakse tavaliselt ranna lähedalt [[seisevvõrk]]ude ja [[seisevnoot]]adega. <ref name="Loomade elu"/> [[1954]]–[[1956]] prooviti räime aklimatiseerida [[Araali meri\|Araali merre]]. Kolm aastat pärast marja toomist Araali hakasid räimed Araalis juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärines. Räim sõi vähikesi ''[[Diaptomus]]'' ja ''[[Dikerogammarus]]'', aga nende arvukus hakkas tunduvalt vähenema. Toidupuuduse ning vaenlaste ja toidukonkurentide arvukuse tõttu Araali meres töönduslikku räimevaru ei kujunenudki. <ref name="Loomade elu"/> ==Vaata ka==

Räim: erinevus redaktsioonide vahel