Aja mõõtmine: erinevus redaktsioonide vahel

[[Planeet Maa|Maa]] pöörlemisperiood [[Päike]]se suhtes (järjestikuste [[tõeline keskpäev|keskpäev]]ade vaheline ajavahemik) on [[päikeseööpäev]], millel põhunebpõhineb [[päikeseaeg]]. Et [[planeet Maa|Maa]] [[tiirlemine|tiirleb]] mööda oma [[orbiit|orbiiti]] ümber [[Päikes]]se, siis [[Päike]] liigub näiliselt [[kinnistäht]]ede suhtes [[ida]] poole ning selleks, et [[Päike]] jõuaks tagasi vaatleja [[taevameridiaan]]ile, peab [[planeet Maa|Maa]] tegema pisut rohkem kui ühe täispöörde. ([[Taevameridiaan]] on [[taevasfäär]]i [[suurring]], mis läbib [[maailma põhjapoolus]]e ja vaatleja [[seniit|seniidi]]; [[Päike]] ületab [[taevameridiaan]]i [[tõeline keskpäev|tõelisel keskpäeval]].) Ent [[planeet Maa|Maa]] liikumine [[orbiit|orbiidil]] ei ole ühtlane ning tiirlemisorbiidi tasand on [[taevaekvaator]]i suhtes 23,12 ° võrra kaldu. Seetõttu ei ole [[Päike]]se liikumine [[kinnistäht]]ede suhtes ida poole ühtlane ning tõelise päikeseööpäeva kestus oleneb aastaajast, kuid päikeseööpäev on [[täheööpäev]]ast nelja [[minut]]i võrra pikem. Tõeline [[päikeseaeg]], mida saab mõõta [[päikesekell]]aga, ei kulge ühtlase kiirusega. Seetõttu on keskmise [[päikeseaeg|päikeseaja]] põhjal kasutusele võetud keskmine päikeseööpäev, mis võrdub tegeliku päikeseööpäeva aastakeskmisega.

[[Gravitatsiooniseadus]] võimaldab ennustada [[Kuu (taevakeha)|Kuu]] asendit [[orbiit|orbiidil]] igal antud ajahetkel. Teiselt poolt, [[Kuu (taevakeha)|Kuu]] täpne asend võimaldab usaldatavalt aega näärata, sest [[Kuu (taevakeha)|Kuu]] liikumine ei aeglustu. [[Kuu (taevakeha)|Kuu]] asendi põhjal arvestatavat aega nimetatakse [[efemeriidiaeg|efemeriidiajaks]]. See kulgeb üsna ühtlaselt. 20. sajandi jooksul kogunenud erinevus keskmise [[päikeseaeg|päikeseaja]] ja [[efemeriidiaeg|efemeriidiaja]] vahel on üle poole [minut]]i.