Loogilis-filosoofiline traktaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Ta ilmus [[Bertrand Russell]]i toetusel algselt [[1921]] [[Wilhelm Ostwald]]i ajakirjas [[Annalen der Naturphilosophie]]. Sellele väljaandele Wittgenstein korrektuuri ei lugenud ja ta sisaldas vigu.
Korrigeeritud, kakskeelne (saksa/inglise) väljaanne ilmus [[1922]] [[London]]is kirjastuse [[Kegan Paul, Trench, Trubner & Co.]] väljaandel. Seda peetakse ametlikuks redaktsiooniks. Tõlke inglise keelde tegi [[Frank Ramsey]] abiga [[Charles Kay Ogden]]. Wittgenstein kiitis selle tõlke heaks. Ladinakeelne pealkiri pärineb tõenäoliselt [[George Edward Moore]]'i ettepanekust. Raamatule on lisatud [[Bertrand Russell]]i sissejuhatus, kus on muu hulgas öeldud, et see "kindlasti väärib (...) pidamist tähtsaks sündmuseks filosoofiamaailmas". Wittgensteinile see sissejuhatus ei meeldinud, sest ta nägi seal vääritimõistmisi.<ref name="Biletzki">[[Anat Biletzki]]. Sissekanne [[Stanfordi
Hiljem esitas Wittgenstein selle raamatu [[Cambridge'i ülikool]]i ''[[Trinity College]]''<nowiki>'s</nowiki> [[doktoritöö]]na.
121. rida:
Selleks et öeldaval oleks tähendus, peab lausel olema loogiline vorm ja lauseelementidel peab olema osutus. Nimed osutavad asjadele.<ref name="Biletzki"></ref>
===4===
''"Lause on tõelisuse pilt." (4.01) "Minu põhiidee on, et [[loogiline konstant|loogilised konstandid]] ei esinda. Et tõsiasjade ''loogika'' ei ole esindatav. (4.0312)
''"Lause ''näitab'' tõelisuse loogilist vormi. Ta toob selle nähtavale." (4.121) "Mida ''saab'' näidata, seda ''ei saa'' öelda." (4.1212)
''"Lause üldine vorm on: lood on niiviisi." (4.5)
===5===
''"Kõik loogika laused ütlevad aga ühte ja sama. Nimelt mitte midagi." (5.43) "Anda lause olemus tähendab anda igasuguse kirjelduse olemus, järelikult maailma olemus." (5.4711)
''"''Minu keele piirid'' osutavad minu maailma piiridele. (5.6)
===7===
136. rida ⟶ 148. rida:
Filosoofia laused ja küsimused on enamasti tähenduseta (4.003). Filosoofia ei ole loodusteadus (4.111). Filosoofia ei ole teooria ega õpetus, vaid tegevus – mõtete selgitamine ja keelekriitika, mis peab loogilise analüüsi teel näitama tavaliste filosoofiliste küsimuste mõttetust.
Raamat ise koosneb mõttetutest lausetest, mis aitavad maailma õigesti näha, kuid mis tuleb kõrvale heita.
==Tõlgendused==
143. rida ⟶ 155. rida:
===Mõttetus===
Küsimus on, mida hõlmab see "müstiline", mis on mõttetu. Traditsiooniliste tõlgenduste järgi on see mõttetu olemas; 1990ndatel tekkis tõlgendus, mille järgi mõttetust tulebki võtta mõttetuna ning ka kogu "Traktaat" tuleb mõttetusena kõrvale heita (6.54).
===Eetika===
Wittgenstein on [[Ludwig von Ficker]]ile öelnud, et raamatu mõte on eetiline. <ref name="Richter">[[Duncan J. Richter]]. Sissekanne [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]]s</ref>
Pole selge, mida see tähendab.
===Varajane ja hiline Wittgenstein===
| |||