Bouvet' saar: erinevus redaktsioonide vahel

==Loodus==

[[Pilt:Bouvet aerial photo.jpg|thumb|Bouvet' õhust]]

Saar on 57 km² suur (mõnedel andmetel 49 km²), 935 m kõrge (mõnedel andmetel 780 m) ja [[vulkaan]]ilise tekkega. Saare moodustabki aktiivne vulkaan ja selle nõlvu katvad liustikulised jääväljad (üle 90%) ning järsud merre laskuvad kaljud. Saare [[vulkaan]] on üpris unikaalne, kuna selle kraatris asub pidevalt hõõguv [[laava]]järv. Bouvet jääb [[Kaplinn]]ast 2560 km edelasse ja [[Antarktika]]st, [[Kuninganna Maudi maa]]st 1690 km põhja poole. Saare ümbruse klimaatilised tingimused on äärmiselt ebasõbralikud. Siin on pidevalt tugevad tuuled ja tormid, niiskus, udud ja lumetormid. Seetõttu on saart külastatud väga harva ja on luhtunud ka katsed rajada sinna alalist [[meteroloogiajaam]]a. Samuti pole inimestest siin keegi kunagi talvitunud. Alates [[1977]]. aastast on saarel olnud mitu automaatset [[ilmajaam]]a, mis sealses karmis kliimas pole kuigi kaua püsinud. [[2007]]. aasta sateliidifotode alusel arvatakse, et on hävinenud ja merre paiskunud ka viimane, [[1994]] püstitatud ilmajaam. Saart külastavad aegajalt [[raadioamatöör]]id kasutades siis 3Y0E algavat kutsungit. Ka [[2008]]. aasta algul oli seal Norra uurimislaev [[Agulhas]], millega käis seal teaduslik uurimisekspeditsioon koos mõnede raadioamatööridega.