Manner: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3190 baiti ,  12 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
'''NB!''' Vikipeediad teistes keeltes ei erista alati mandrit maailmajaost üldse või esitavad mõlemat puudutava teksti ühes artiklis eri alapunktidena.
 
==Geoloogiline tähendus==
[[Image:Earth seafloor crust age 1996.gif|thumb|[[ookeaniline maakoor|Ookeanilise maakoore]] vanust illustreeriv [[kaart (kartograafia)|kaart]]. Mandreid geoloogilises tähenduses on kujutatud halli värviga. Mandriline maakoor asub mandrite (hall) ning [[mandrilava]]de all (sinakashall). Ookeanilist maakoort on kujutatud punaka, kollase, rohelise või sinaka värviga.]]
 
Valdavalt on levinud termini "manner" geograafiline tähendus, kuid selle kõrval on olemas ka [[Geoloogia|geoloogiline]], mis on mõnevõrra teistsugune. Kui geograafias peetakse mandrite piiriks [[rannajoon]]t, siis geoloogias on mandri piiriks [[mandrilava]] ehk šelfi üleminek [[mandrinõlv]]aks. Seega on osa mandrist maailmamere poolt üleujutatud. Sõltuvalt sellest, kas tegemist on mandri või [[ookeanibassein]]iga, jagatakse geoloogias ka [[maakoor]] [[Mandriline maakoor|mandriliseks]] ning [[Ookeaniline maakoor|ookeaniliseks]].
 
Mandrid on üldjoontes kõik üksteisele sarnase ehitusega. Alumiseks [[Struktuurne korrus|struktuurseks korruseks]] on [[aluskord]] ehk vundament, mis koosneb [[eelkambrium]]i vanusega [[Kristalne kivim|kristalseist kivimeist]], mis ka kõigil mandreil teatud kohtades, mida nimetatakse [[Kilp (geoloogia)|kilpideks]], [[Paljandumine|paljanduvad]]. Suur osa aluskorrast on kaetud võrdlemisi vähedeformeerunud [[settekivim]]ite [[Kiht (geoloogia)|kihtidega]]. Selliseid alasid nimetatakse [[Platvorm (geoloogia)|platvormideks]]. Kõigil mandreil on olemas ka [[mäestik]]ud ehk piklikud deformeeritud, [[Moone (geoloogia)|moondunud]] ning [[murrang]]uist läbitud [[Geoloogiline struktuur|struktuurid]], mis markeerivad kunagisi või ka praegusi [[laam]]ade põrkepiire.
 
Lähtudes geoloogilisest kontseptsioonist on paljud saared ([[Suurbritannia saar|Suurbritannia]], [[Tasmaania]], [[Gröönimaa]], [[Jaava]], [[Jaapan]] jne) geoloogiliselt osad külgnevast mandrist. Mõned saared moodustavad aga omaette [[mikrokontinent]]e ([[Madagaskar]], [[Uus-Meremaa]]).
 
Mandrid erinevad oluliselt nii ehituselt, vanuselt kui ka koostiselt ookeanilisest maakoorest. Erinevalt suhteliselt noortest ookeanilist maakoort moodustavaist kivimeist (vanus maksimaalselt 200 [[Mega-aasta|Ma]]) on kõigil mandreil mitme miljardi aasta vanused tuumad, mis võrrelduna [[Maa (planeet)|Maa]] 4,5 [[Giga-aasta|Ga]] vanusega tähendab seda, et kord tekkinud mandrid on ajas väga püsivad. [[Geoloogiline aeg|Geoloogilises ajas]] ongi mandrilist maakoort pidevalt juurde tekkinud ning mandrite pindala suurenenud. Mandrid on püsivad seetõttu, et on ookeanilist maakoort moodustavaist [[kivim]]itest väiksema [[tihedus]]ega, mis teeb nad [[vahevöö]] ning külgnevate ookeanibasseinide suhtes ujuvaks (Vaata: [[Isostaasia]]). Mandrite asukoht ei ole ajas püsiv. Toimub nn [[mandrite triiv]], mille käigus mandrid mitte ainult ei muuda oma asendit, vaid ka jagunevad osadeks (näiteks [[Aasia]] ja [[Aafrika]] läbi [[Punane meri|Punase mere]] tekke) ning põrkavad kokku teiste mandritega, et moodustada suuremaid mandreid (näiteks [[Euroopa]] ja [[Aasia]], mille piirile on tekkinud [[Uural]]id).
 
==Vaata ka==
*[[Mandriline maakoor]]
*[[Vana Maailm]]
 
[[Kategooria:Geotektoonika]]
[[Kategooria:Mandrid| ]]