Kanada kuusk: erinevus redaktsioonide vahel

== Teisendid ja nende levikuala==

Kanada kuusel (''Picea glauca'') on kirjeldatud mitu teisendit:

Varem teisendite hulka kuulunud ''Picea glauca'' var. ''porsildii'' ja ''Picea glauca'' var. ''densata'' on aktsepteeritud teisendite hulgast välja arvatud ja liidetud põhiteisendiga.

 

 

== Kasvatamine Eestis ==

Euroopas kultiveeritakse kanada kuuske juba aastast [[1700]] ja ta on võrdlemisi laialt levinud. Eestisse jõudis 19. sajandil. Meie [[kliima]] ja pinnaseolud sobivad Kanada kuusele päris hästi. Ta on meil täiesti külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes, talub ka hästi tugevaid tuuli ja varjus kasvamist. Kasvab [[saviliivmuld|saviliiv-]] ja kergematel [[liivsavimuld]]adel, kuid lepib ka kuivemate liivmuldadega. Kõige paremini kasvab [[huumus]]rikastel [[saviliivmuld]]adel. Noores eas on kiirekasvuline, kuid 15–20 aasta vanuselt kasvukiirus väheneb tunduvalt. Meie metsakultuuridesse ta siiski ei sobi, kuna ei suuda kasvukiiruses konkureerida kohalike puuliikidega (eriti [[harilik kuusk|hariliku kuusega]]). Eestis esineb kanada kuuske rohkesti linnade ja väiksemate asulate parkides [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s, [[Türi]]l, [[Narva-Jõesuu]]s, [[Puhtu]]s, [[Olustvere]]s, [[Järvselja]]l jm. Suurimad puud (kuni 25 m) kasvavad [[Narva-Jõesuu]]s. Viljakandvus on rikkalik ja sagedane, meie tingimustes kannab käbisid peaaegu igal aastal, seemnete idanevus on kuni 50%. Väga populaarsed on ka kanada kuuse kultivarid, mida kasvatatakse meie koduaedades.

 

 

== Välislingid ==

*[http://www.conifers.org/pi/pic/glauca.htm Gymnosperm database: ''Picea glauca''].

 

[[Kategooria:Männilised]]