Messeenia

Messeenia, viljakas maakond Peloponnesose edelaosas, piirnes idas Lakoonikaga.

Messeenia esiajalugu on vaid aimatav peamiselt müütide järgi. 8. sajandi II poolel e.m.a. vallutasid Messeenia spartalased (I Masseenia sõda), orjastasid sealsed elanikud ja muutsid nad helootideks (ainult osal õnnestus välja rännata).

Messeenlaste alistamise tagajärjel oli umbes 7. sajandi keskel puhkenud helootide ülestõus. See andis spartalastele ajendi II Masseenia sõja alustamiseks.

Liidus Argose ja Arkaadiaga õnnestus messeenlastel Aristomenese juhtimisel mitu korda lüüa sõjaliselt tugevamaid spartalasi. Pärast messeenlaste kindluse Hira langemist nende vabadusvõitlus vaibus. Osa elanikest rändas Messanasse. Kohale jäänud üritasid veel mitu korda tulemusteta spartalaste ülemvõimust vabaneda (helootide ülestõus 446, III Messeenia sõda).

Alates 369 õnnestus Messeenial Teeba (Epameinondase )abiga saavutada sõltumatus, 146 e.m.a. alistus Messeenia Rooma võimule.