Heinrich von Fick: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täiend. |
Resümee puudub |
||
15. rida:
[[1716]]. aasta alguses sõitis ta Stockholmi, kus valmistas aasta lõpuni koopiaid sadadest dokumentidest, mis talle Rootsi vaenlase Venemaa moodsa valitsemisstruktuuri ülesehitamiseks vajalikud tundusid.<ref>Stephen J. Lee "Peter the Great" Routledge. 2001 <small>[http://books.google.com/books?id=IHzTbZCGHVEC&pg=PA48&dq=Heinrich+Fick&as_brr=3&ei=UlIRSs_BG5bozATuzKCBAQ lk. 48] (inglise)</small></ref> Seikluslikes tingimustes, osalt abikaasa seelikute all varjatult, viis ta materjali laeva pardale ning piiri taha.
[[1717]]. aastal kohtus Fick [[Amsterdam]]is tsaar Peetriga, kes andis talle [[23. jaanuar]]il 12 aastaks [[kammernõunik]]u või [[riiginõunik]]u patendi
Rootsi eeskujul ülesehitatud vene kolleegiumite presidendid pidid olema vene päritolu, kuid asepresidendid võisid olla välismaalased. [[1726]] sai Fickist [[kommertskolleegium]]i asepresident. Ta töötas edukalt ning [[1727]]. aastal ühendati kommerts- ja [[manufaktuurkolleegium]].
27. rida:
[[1720]]. aasta septembris palus Fick tsaarilt veel kord annetada talle [[Põltsamaa kihelkond]] koos õiguste ja privileegidega, mis Liivimaa aadliõiguse järgi Liivimaa aadlike kohta kehtivad.
3 kuud hiljem, 26. detsembril 1720, sai Fick soovitud mõisad ([[Põltsamaa mõis|Põltsamaa]] koos
[[9. mai]]l [[1725]] kinkis [[Katariina I]] vana pärilusõiguse järgi Ficki poolt juba harima hakatud mõisatest [[Põltsamaa mõis|Põltsamaa]],
[[1731]]. aasta aprilli alguses vahistati Fick koos väimeeste [[Otto Reinhold Zoege von Mannteuffel]]i ning riiginõuniku ja senatisekretär [[Wilhelm von Schulze]]ga kui üks aadlikonstitutsiooni, mille vürst [[Dmitri Mihhailovitš Golitsõn]] keisrinna [[Anna Ivanovna]]le [[1730]] troonileasumisel allakirjutamiseks esitas, autoritest.
|