Heinrich von Fick: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täiend.
Resümee puudub
15. rida:
[[1716]]. aasta alguses sõitis ta Stockholmi, kus valmistas aasta lõpuni koopiaid sadadest dokumentidest, mis talle Rootsi vaenlase Venemaa moodsa valitsemisstruktuuri ülesehitamiseks vajalikud tundusid.<ref>Stephen J. Lee "Peter the Great" Routledge. 2001 <small>[http://books.google.com/books?id=IHzTbZCGHVEC&pg=PA48&dq=Heinrich+Fick&as_brr=3&ei=UlIRSs_BG5bozATuzKCBAQ lk. 48] (inglise)</small></ref> Seikluslikes tingimustes, osalt abikaasa seelikute all varjatult, viis ta materjali laeva pardale ning piiri taha.
 
[[1717]]. aastal kohtus Fick [[Amsterdam]]is tsaar Peetriga, kes andis talle [[23. jaanuar]]il 12 aastaks [[kammernõunik]]u või [[riiginõunik]]u patendi ja. [[17. veebruar]]il riigiaadliandis Püha Rooma keiser talle tiitliaadlitiitli.<ref name="Livland"></ref>
 
Rootsi eeskujul ülesehitatud vene kolleegiumite presidendid pidid olema vene päritolu, kuid asepresidendid võisid olla välismaalased. [[1726]] sai Fickist [[kommertskolleegium]]i asepresident. Ta töötas edukalt ning [[1727]]. aastal ühendati kommerts- ja [[manufaktuurkolleegium]].
27. rida:
[[1720]]. aasta septembris palus Fick tsaarilt veel kord annetada talle [[Põltsamaa kihelkond]] koos õiguste ja privileegidega, mis Liivimaa aadliõiguse järgi Liivimaa aadlike kohta kehtivad.
 
3 kuud hiljem, 26. detsembril 1720, sai Fick soovitud mõisad ([[Põltsamaa mõis|Põltsamaa]] koos ''Nemmenhof''-gaNõmmega, [[Võisiku mõis|Võisiku]], [[Pajusi mõis|Pajusi]], [[Kurista mõis|Kurista]], [[Eistvere mõis|Eistvere]], [[Adavere mõis|Adavere]], [[Lustivere mõis|Lustivere]] koos [[Kaliküla mõis|Kaliküla]]ga ja [[Tapiku mõis|Tapiku]]<ref>{{cite book |title=Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District...|last=Stryk |first=Leonhard von |authorlink=Leonhard von Stryk|coauthors= |year=1877 |publisher=C. Mattiesen|location=Dorpat |isbn= |pages=|url= }} [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?seite=395 lk.379-380]</ref> <ref>{{cite book |title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|coauthors= |year=1836/1837 |publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= [http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA5-PA190,M1 lk. 190-192] |url= }}</ref>), ning senised omanikud tõsteti välja. Kohe laskis ta ka eesti, läti, ingeri ja soome päritolu sõjavange ja kaasatooduid [[Põltsamaa]]le asustada ja pakkus neile teenistust.
 
[[9. mai]]l [[1725]] kinkis [[Katariina I]] vana pärilusõiguse järgi Ficki poolt juba harima hakatud mõisatest [[Põltsamaa mõis|Põltsamaa]], ''Nemmenhof''-iNõmme ja [[Adavere mõis|Adavere]] [[feldmarssal]] [[Karl Gustav Dücker]]ile. [[Peeter II]] lubas 1727. aastal Fickil mõisad tagasi osta ja temast sai 1730 Venemaa [[tõeline salanõunik]].
 
[[1731]]. aasta aprilli alguses vahistati Fick koos väimeeste [[Otto Reinhold Zoege von Mannteuffel]]i ning riiginõuniku ja senatisekretär [[Wilhelm von Schulze]]ga kui üks aadlikonstitutsiooni, mille vürst [[Dmitri Mihhailovitš Golitsõn]] keisrinna [[Anna Ivanovna]]le [[1730]] troonileasumisel allakirjutamiseks esitas, autoritest.