Kollektiviseerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Kollektiviseerimine''' oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
 
==Kollektiviseerimise käik NSV Liidus==
 
Esmakordselt avaldas suundumust NSV Liidus erapõllumajanduse likvideerimisele 1919. aastal Vene SFNV ja [[ÜK(b)P KK]] rahanduskomijoni esimees [[Jevgeni Preobraženski]], kes koos [[Nikolai Buhharin]]iga avaldatud programmilises teoses [[Kommunismi ABC]] (''«Азбука коммунизма»'') nõudis, et Nõukogude riigi industrialiseerimiseks ja riigi elanikkonnas tööstustööliste osakaalu tõstmiseks on vajalik maade riigistamine ning kollektiivsete majandusvormide juurutamine.
Ainuvalitseva [[kommunistlik partei|kommunistliku partei]] keskkomitee [[1929]]. a novembripleenumi otsustega alustati laialdast kollektiviseerimiskampaaniat üle terve riigi. Sellega lõpetati seni kestnud Uus Majanduspoliitika (NEP), mis oli võimaldanud talupoegadel müüa oma produkte vabal turul. Intensiivistati vilja jm produktide rekvireerimist. Jõukamatelt talupoegadelt (nn [[kulak]]utelt) konfiskeeriti maa ja neid hakati massiliselt [[küüditamine|küüditama]] põllumajanduslikesse töölaagritesse. Selle käigus hukkus umbes 6 miljonit inimest, suures osas naisi ja lapsi. Vastuseks sellistele aktsioonidele alustasid paljud talupojad relvastatud vastupanu. Tapeti koduloomi, peideti ja hävitati viljasaaki ning korraldati muid aktsioone.
 
==Kollektiviseerimise käik NSV Liidus==
Ainuvalitseva NSV Liidu [[kommunistlik partei|kommunistliku partei]] [[ÜK(b)P KK|keskkomitee]] [[1929]]. a novembripleenumi otsustega alustati laialdast kollektiviseerimiskampaaniat üle terve riigi. Sellega lõpetati seni kestnud Uus Majanduspoliitika (NEP), mis oli võimaldanud talupoegadel müüa oma produkte vabal turul. Intensiivistati vilja jm produktide rekvireerimist. Jõukamatelt talupoegadelt (nn [[kulak]]utelt) konfiskeeriti maa ja neid hakati massiliselt [[küüditamine|küüditama]] põllumajanduslikesse töölaagritesse. Selle käigus hukkus umbes 6 miljonit inimest, suures osas naisi ja lapsi. Vastuseks sellistele aktsioonidele alustasid paljud talupojad relvastatud vastupanu. Tapeti koduloomi, peideti ja hävitati viljasaaki ning korraldati muid aktsioone.
 
Aastatel [[1929]]–[[1933]] saadeti kommunistliku partei käsul 25 000 tööstustöölist maapiirkondadesse kollektiviseerimist kohapeal läbi viima. Keeldujaid ja vastupanijaid süüdistati "kulakute abistamises" ja neid küüditati taas massiliselt.