Lohusalu: erinevus redaktsioonide vahel

Lohusalu maastik on väga mitmekesine, kuid eriti iseloomulik on männimets, mille all kasvavad [[harilik mustikas|mustikad]]. Rannal leidub rohkesti [[merihumur]]it ja [[kurdlehine kibuvits|kuldlehist kibuvitsa]], samuti [[randmalts]]a, [[liiv-merisinep]]it, [[harilik kukemari|harilikku kukemarja]], [[odalehine malts|odalehist maltsa]] ja [[liiv-vareskaer]]a ning pisut [[rand-ogamalts]]a ja [[merikapsas]]t. Kasvab ka [[humallutsern]], [[sirplutsern]], [[harilik kikkapuu]] ja [[nõmm-liivatee]].

 

 

 

[[Lohusalu Puhke- ja Konverentsikeskus]] (suvitus- ja konverentsikeskus) asub Lohusalu lahe ranna läheduses. Sinna ehitati terve elamukompleks koos spordikompleksiga. Seal on peetud [[Eesti]]–[[Venemaa|Vene]] riikidevahelisi läbirääkimisi ja [[Eesti|Eesti Vabariigi]] valitsuse istungeid.

 

Lohusalu läbib [[Keila-Joa]]lt Kloogarannani kulgev rahvusvaheline Lohusalu õpperada ehk Eurorada. See matkarada kuulub rahvusvahelise rannikuraja E9 juurde, mis algab [[Portugal]]ist ja jätkub [[Karjala]]s. Kahjuks on Keila vald võimaldanud rikkuda raja läbimise erinevates kohtades poolsaarel. Sadama piirkonnas on kinnistu omanik suurendanud oma kinnistut pinnasetäitega ning matkarada pole leitav. Kõrgvee ajal on võimatu kasutada möödapääsu, liikudes kividel. Enne Nabe saart (endine külavahetee on suletud) kaitseb usin eramaaomanik oseadnud sisse nii relvastatud kui ka koertega valve, raja läbimine on eluohtlik. Keila-Joa mereäärse osa läbimine on samuti küsitav.

 

 

[[Harri Otsa]] on kirjutanud 1982. aastal "Lohusalu laulud" instrumentaalansamblile.