Vastureformatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Excalceus (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Excalceus (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida:
Üheks tähtsamaks vastureformatsiooni meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks ning neile õppekirjanduse trükkimine. Tugevdati kiriku tsentraliseeritud organisatsiooni ja distsipliini, [[piiskop]]pide poliitiline ja administratiivne tegevus pidi taanduma usulise ees.
 
Paavst [[Paulus IV]] seadis sisse [[inkvisitsioon]]i, [[ketserlus|ketserite]] jälitamise ja kirjanduse [[tsensuur]]i. Tema autokraatlikes püüdlustes peegeldus teatud määral katoliku kirikus juba varem sündinud ranget usulist distsipliini nõudvate suundade mõju. Samal ajal leidis aset uuendus, mis tähtsustas isiklikku ja vahetut emotsionaalset usukogemust, tekkisid [[müstitsismMüstika|müstitsistlikud]] suunad. Kõrgete kirikutegelaste seas levis püüdlus aidata läbi isikliku täiustumise kaasa kiriku tervenemisele. [[dominiiklased|Dominikaani]] taustaga paavst [[Pius V]] püüdis parandada kiriku avalikku [[moraal]]i ning propageerida vagadust ja kasinat elu. Ta toetas [[jesuiidid|jesuiitide]] tegevust ja inkvisitsiooni. Paavst [[Sixtus V ]]ei keskendunud mitte niivõrd surveabinõudele kui katoliku maailma atraktiivsuse suurendamisele – võeti ette [[barokk|barokse]] [[Rooma]] kui maailmapealinna uuendamine, kaunistati kirikuid ning toetati värvikate usuliste pidustuste korraldamist.
 
Vastureformatsiooni käigus tekkisid uued vaimulikud [[ordu]]d – [[kaputsiinid]], [[ursuliinid]], [[teatiinid]], [[barnabiidid]] ja [[jesuiidid]]. Nad avaldasid suurt mõju eeskätt maapiirkondade kogudustele. Suuresti tänu jesuiitide tegevusele ei juurdunud protestantlus lõplikult [[Poola]]s, [[Prantsusmaa]]l ja Lõuna-[[Saksamaa]]l.