Vastureformatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Üheks tähtsamaks vastureformatsiooni meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks ning neile õppekirjanduse trükkimine. Tugevdati kiriku tsentraliseeritud organisatsiooni ja distsipliini, [[piiskop]]pide poliitiline ja administratiivne tegevus pidi taanduma usulise ees.
Paavst [[Paulus IV]] seadis sisse [[inkvisitsioon]]i, [[ketserlus|ketserite]] jälitamise ja kirjanduse [[tsensuur]]i. Tema autokraatlikes püüdlustes peegeldus teatud määral katoliku kirikus juba varem sündinud ranget usulist distsipliini nõudvate suundade mõju. Samal ajal leidis aset uuendus, mis tähtsustas isiklikku ja vahetut emotsionaalset usukogemust, tekkisid [[
Vastureformatsiooni käigus tekkisid uued vaimulikud [[ordu]]d – [[kaputsiinid]], [[ursuliinid]], [[teatiinid]], [[barnabiidid]] ja [[jesuiidid]]. Nad avaldasid suurt mõju eeskätt maapiirkondade kogudustele. Suuresti tänu jesuiitide tegevusele ei juurdunud protestantlus lõplikult [[Poola]]s, [[Prantsusmaa]]l ja Lõuna-[[Saksamaa]]l.
|