Lohusalu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
tuleb eristada Lahepere lahe rannast
37. rida:
Küla põhiline elatusallikas oli kalapüük. Seal asus kalurikolhoos [[Nord (Lohusalu)|Nord]], millest [[1972]] sai [[Kirovi-nimeline kalurikolhoos|Kirovi-nimelise kalurikolhoosi]] osakond "Nord". Lohusalus oli [[Lohusalu sadam|kalasadam]] ja suitsutustsehh. Püüti [[lest]]a.
 
Lohusalus asus [[NõukogudeNõukolgude Liit|Nõukogude Liidu]] [[piirivalve]][[kordon]].
 
[[Lohusalu Puhke- ja Konverentsikeskus]] (suvitus- ja konverentsikeskus) asub Lohusalu lahe ranna läheduses. Sinna ehitati terve elamukompleks koos spordikompleksiga. Seal on peetud [[Eesti]]–[[Venemaa|Vene]] riikidevahelisi läbirääkimisi ja [[Eesti|Eesti Vabariigi]] valitsuse istungeid.
Konverentsisaal mahutsmahutas 200 inimest. Tänaseks on riik kompleksi müünud ärimees [[Toomas Tool]]ile, hoone ise on aga hüljatud. Hävinud on pannood nii puhkekodus kui ka tervisekeskuse ujulas. Varem kuulus see Lohusalu pansionaadi nime all [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]]ele.
Pansionaadi juures olevates suvilates puhkasid valitsusasutuste töötajad. Kahekorruselises kortermajas üüriti suvitamiseks kortereid teenekatele inimestele (näiteks [[Paul Keres]] ja [[Jaan Talts]]).