Konrad III (Saksa kuningas): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
LaaknorBot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: is:Konráður III (HRR) |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib Saksa kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata artiklit [[Konrad III]].}}
[[Pilt:Konrad III Miniatur 13 Jahrhundert.jpg|thumb|Konrad III [[13. sajand]]i miniatuuril]]
'''Konrad III''' ([[1093]] [[Bamberg]]
Konradi isa oli [[Švaabimaa hertsog]] [[Friedrich I (Švaabimaa)|Friedrich I]] ja tema ema oli [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser|Heinrich IV]] tütar Agnes. Heinrich IV kõik 3 poega, kaasa arvatud Saksa-Rooma keiser [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)Heinrich V]], surid lastetutena ja Agnese pojad omandasid trooninõudluse õiguse.
[[1125]],
Tema valitsusaeg polnud aga õnnelik, sest riiki laastasid sõjad, peamiselt vaenus [[Welfid]]e ja Hohenstaufenite vahel.
Konrad oli abielus kaks korda. Esimesest abielust [[Gertrud von Comburg]]iga sündis kolm tütart, kellest üks, Agnes abiellus [[Kiievi-Vene suurvürst]]i [[Izjaslav II]]-ga. Gertrud suri 1130. või 1131. aastal.
▲'''Konrad III''' ([[1093]] [[Bamberg]]is –[[1152]] Bambergis) oli esimene [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] soost [[Saksa kuningas]] [[1138]]–[[1152]]. Ta oli [[Franki hertsog]] [[1115]]–1138.
Teist korda abiellus Konrad [[Gertrud von Sulzbach]]iga, kes suri [[14. aprill]]il [[1146]], ning sellest abielust sündis kaks last, mõlemad pojad: Heinrich-Berengar ja [[Friedrich IV (Švaabimaa)|Friedrich]]. Vanem poeg kuulutati [[1147]] isa kaaskuningaks, aga juba 1150 ta suri. Friedrich oli isa surma ajal 6-aastane.
▲[[1125]], keiser [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]] surma järel peeti tema venda Friedrichit kõige tõenäolisemaks troonipärijaks, kuid [[Mainzi peapiiskop]]i intriigide tõttu valiti kuningaks hoopis [[Lothar von Supplinburg]]. Konrad protesteeris seepeale ning alustas tollega sõda. Ta lasi end isegi Saksa kuningaks kuulutada, kuid sai lõpuks Lothari käest lüüa. Nii pidi ta ootama viimase surmani, misjärel Franki hertsog Konrad III nime all Saksa kuningaks krooniti.
Enne oma surma nimetas Konrad troonipärijaks oma venna Friedrichi samanimelise poja, kes hiljem sai tuntuks nime all [[Friedrich I Barbarossa]]. Kõigest mõne nädala pärast valiti Barbarossa [[Köln]]is uueks Saksa kuningaks.
▲Tema valitsusaeg polnud aga õnnelik, sest riiki laastasid sõjad, peamiselt vaenus [[Welfid]]e ja Hohenstaufenite vahel. Ta ei jõudnud ka [[Rooma]], olles nii esimene Saksa kuningas pärast Saksa-Rooma riigi loomist, kes ei saanudki keisriks. See-eest osales ta [[Teine ristisõda|Teises ristisõjas]], mis lõppes kristlaste kaotusega. Welfid püüdsid trooni endale haarata, kuid enne oma surma nimetas Konrad troonipärijaks oma vennapoja [[Friedrich I Barbarossa|Friedrichi]].
{{algus}}
| |||