Norra Kommunistlik Partei: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
14. rida:
peakorter = Helgesensgt. 21, <br>[[Oslo]] |
}}
'''Norra Kommunistlik Partei''' (''Norges Kommunistiske Parti'', NKP) on [[Norra]] vasakpoolne [[partei]], millel puudub esindatus parlamendis. Partei asutati [[1923]]. aastal pealepärast [[Norra Tööpartei]] lagunemist. Parteil oli oluline roll vastupanuliikumises [[Saksa okupatsioon Norras|Saksa okupatsiooni]] ajal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] perioodil ja ta oli pealepärast sõda populaarne. PealePärast [[Külm sõda|külma sõja]] algust partei populaarsus vähenes. NKP ei poolda Norra liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja teiste rahvusvaheliste ühendustega.
 
==Ajalugu==
24. rida:
13 Norra Tööparteisse kuulunud [[Storting]]i liiget ühines NKPga ja suur osa ametiühingutegelasi.<ref>Johansen, Jahn Otto, in Sparring Åke (toim.), ''Kommunismen i Norden och den världskommunistiska rörelsens kris''. Stockholm: Bokförlaget Aldus/Bonniers, 1965. lk. 126–128</ref>
 
=== Tegevus Teise maailmasõja ajal ja pealepärast sõda ===
Augustis [[1940]] oli NKP esimene Norra erakond, mis keelati Saksa okupatsioonivõimude poolt ja partei tegutses põrandaaluselt ja oli aktiivne partisaniliikumises.
 
PealePärast sõda oli NKP väga populaarne kuna toetas sõja võitnud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]], mis oli sakslastelt vabastanud [[Finnmark]]i Norra põhjaosas.
 
PealePärast sõda moodustasid nad valitsuse ja [[Kirsten Hansteen]] oli esimene naissoost minister Norras. Hansteen Nende ajalehte ''Friheten'' trükiti umbes 100 000 suuruses tiraažis. Peeti ka läbirääkimisi uuesti Tööparteiga ühinemiseks.
 
1945. aastal sai NKP parlamendivalimistel 176 535 häält (11,89%) ja üksteist kohta [[Storting]]is. 1946 valiti partei peasekretäriks Furubotn.<ref>Johansen, in Sparring (toim). 1965, lk. 130–131</ref>