Friedrich von Pernstein: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Friedrich von Pernstein pärines [[Määrimaa]]lt (Moraaviast, Moravast) ning tema suguvõsa oli [[tšehhi]] juurtega. Suguvõsa nimeks oli esialgu olnud Medlow, kuid just [[14. sajand]]il hakati neid pigem kutsuma nende pealinnuse Pernsteini järgi.<ref>[[Kurt Forstreuter]], Erzbischof Friedrich von Riga (1304-1341). Ein Beitrag zur seiner Charakteristik [Forschungsbericht], in: [[Zeitschrift für Ostforschung]] 19, 1970, S. 652-665.</ref> Tema varasema elu kohta vähe teateid, näiteks tema sünniaasta (umbes 1270) põhineb vaid oletustel. Võimalik, et teda saab seostada [[1290]]. aastal [[Bologna ülikool]]is õppima asunud ''Fredericus de Boemia''ga.
Millalgi [[13. sajand]]i lõpus sai Friedrichist ka minoriitide ehk [[frantsisklased|frantsisklaste]] ordu liige. Võimalik, et juba sama sajandi lõpus oli ta ka juba [[paavst]] [[Bonifacius VIII]] kaaskonnas, kuigi sellegi kohta täpsemad teated puuduvad. Alles tema järglase [[Benedictus IX]] ajal, algas tema nähtav karjäär kirikus: kõigepealt sai temast paavsti pönitentiaar (patukahetsusega tegelev ametnik), siis aga, [[21. märts]]il [[1304]], juba Riia peapiiskop.<ref>Forstreuter, S. 657</ref>
Pernstein valiti peapiiskopiks ajal, mil käis [[Riia]] linna ja [[Liivi ordu]] vaheline kodusõda. Pernstein püüdis peapiiskopiks saamise järel linna ja ordu vahelist tüli siduda, rääkides läbi toona veel [[Veneetsia]]s resideeriva [[Saksa ordu]] [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeistriga]]. Seejärel, ilmselt [[1305]]. aasta algul, saabus ta Liivimaale.<ref>Forstreuter, S. 657</ref> 1304. aasta veebruaris oli ordu koos [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Tartu piiskop]]iga ning [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] [[vasall]]idega sõlminud [[Riia]] linna vastase [[Tartu/Paide liit|liidu]],<ref>Sellest lähemalt: [[Prrit Raudkivi]], Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn: Argo, [[2007]], lk-d 44-50.</ref> millega ühinema oodati ka Pernsteini. Too loobus aga sellega liitumast, kui ordu omandas [[1305]]. aastal [[Dünamünde klooster|Dünamünde kloostri]] ja sulges nii vaba läbipääsu Riiast merele. Peagi loobusid liidust ka teised ordu senised liitlased.
Pernstein valiti peapiiskopiks ajal, mil käis Riia ordu kodusõda. Samal aastal oli ordu koos [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Tartu piiskop]]iga ning [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] [[vasall]]idega sõlminud [[Riia]] linna vastase liidu, millega ühinema oodati ka Pernsteini. Too loobus aga sellega liitumast, kui ordu omandas [[1305]]. aastal [[Dünamünde klooster|Dünamünde kloostri]] ja sulges nii pääsu Riiast merele. Peagi loobusid liidust ka teised ordu senised liitlased. Peapiiskop hakkas toetama hoopis linna, isegi siis, kui too kutsus endale appi paganlikud [[leedulased]]. Kasutades ära oma kontakte [[paavst]]i juures, väitis Pernstein, et leedulased soovivad katoliiklasteks hakata, kuid seda takistavat konflikt orduga. Ordu väitis jällegi, et peapiiskop on teinud ebapüha liidu paganatega. Asja lahendamiseks saabus Liivimaale [[1312]]. aastal paavsti inkvisiitor [[Franciscus de Moliano]], kes langetas otsuse peapiiskopi kasuks. Ordu sellega muidugi rahule ei jäänud ja sisekonflikt kestis edasi. Peapiiskop viibis üldiselt [[Liivimaa]]st eemal, püüdes koondada orduvastaseid jõude. [[1324]]. aastal tuli ta Riiga, kuid pidi sealt peagi lahkuma. Ta pani ordu kirikuvande alla, kuid see teda suuremat ei aidanud. Pernstein pidi kuni oma surmani [[eksiil]]i jääma. Riia linn langes aga pärast pikka võitlust [[1330]]. aastal ordu võimu alla, seda kuni [[1452]]. aastani. ▼
▲Peapiiskop Pernstein
Pernsteini üheks peamiseks eesmärgiks oli [[Leedu]] katoliku usku pööramine. Tema tegevusega on seostatud ka suurvürst [[Gediminas]]e kirjade afääri, mis tekkis [[1323]]. aastal. Võimalik, et tegu oli Riias sündinud võltsingutega, kus suurvürst teatas oma soovist katoliku usku astuda. Tundub, et Pernstein jäi seda aga uskuma ning asus Avignonist Leedu poole teele. Tõenäoliselt lootis ta saada Gediminase ristijaks ja Leedu esimeseks kirikupeaks. Pealegi oleks Leedu toel saanud edukalt võidelda ka ordu ülemvõimuplaanide vastu Liivimaal, võttes samas sellelt ka põhjenduse Leedu ründamiseks. Kuid kui ta Riiga jõudis, selgus, et Gediminas paganlust maha jätta siiski ei soovi. Ainus, mille Pernstein saavutas, oli see, et frantsisklased võisid Leedus vabalt tegutseda.<ref>Forstreuter, S. 660-661</ref>
Eksiilis tegeles Pernstein ennekõike erinevate raamatute kogumisega. Tema raamatukogus leidus väga erinevaid teoseid: enamik neist puudutasid kirikuajalugu, aga oli ka Rooma klassikute, nagu [[Titus Livius]], [[Sallustius]]e, [[Seneca]] ja [[Boetius]]e kirjutisi. Pernstein ise kirjutas ilmselt [[Püha Franciscus]]e eluloo.<ref>Forstreuter, S. 661-662</ref> Seega oligi tema puhul tegu ilmselt pigem õpetlase kui osava poliitikuga, kes oleks võinud ordule Liivimaaledukalt vastu astuda. Ka Avignonis ei tõusnud ta kuigi kõrgetele positsioonidele, [[kardinal]]ikübar jäi tal saamata. Pernsteini majanduslik seis oli samuti üpris hea: Liivimaalt laekusid talle üpris suured sissetulekud, nii et tema surma ajaks oli Pernsteinil nii [[Firenze]] pankades kui ka Riias deponeeritud tuhandeid kuldnaid. Kogu see varandus langes järgnevalt paavstile.<ref>Forstreuter, S. 662-664</ref>
==Viited==
| |||