Kerkemurrang: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P interwiki |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Tipos de fallas.png|thumb|A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang
'''Kerkemurrang''' ehk '''pöördmurrang''' on [[murrang]], mille [[Murrangu lasuv tiib|lasuv tiib]] on [[Murrangu lamav tiib|lamava tiiva]] suhtes kerkinud.
Kaua tegutsenud kerkemurrangud võivad maapinna tõsta väga kõrgele. Näiteks [[Tiibet]] asub ümbritsevatest aladest mitu kilomeetrit kõrgemal.
Ehkki vahetult pärast tekkimist iseloomustab kerkemurrangut ümbritsevaga võrreldes kõrgem maapind, ei pruugi see niimoodi jääda. Tekkiv kõrgendik võib miljonite aastate jooksul ära kuluda, nii et ühtegi väliselt nähtavat kerkemurrangu tunnust ei esine. Kuid rike jääb kivimeisse alles ja võib edaspidigi maavärinaid põhjustada. Näiteks [[1994. aasta Northridge'i maavärin]]a [[California]]s põhjustas just seni teadmata rike. Niisugust riket saab avastada üksnes geoloogiliste uuringutega.
Kerkemurrangud tekivad küll geoloogiliselt aktiivsetes piirkondades ja on seotud maavärinatega, kuid aastamiljonite vanuseid kerkemurranguid esineb ka geoloogiliselt passiivsetel aladel.
Kerkemurrangud olid tundmatud kuni umbes [[1884]]. aastani, mil selle teineteisest sõltumatult avastasid kaks geoloogide rühma. Üks neist tegutses [[Alpid]]es [[Glaruse kerkemurrang]]ul ning sinna kuulusid Escher, Heim ja Bernard. Teine neist tegutses [[Šotimaa]]l [[Moine'i kerkemurrang]]ul ning sinna kuulusid Lapworth, Peach ja Home.
[[Kategooria:Struktuurigeoloogia]]
|