Nõukogude armee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
43. rida:
[[1939]]. aasta septembrist [[1941]]. aasta juunini formeeris [[Nõukogude Liit]] 295 uut [[laskurdiviis]]i. [[1940]]. aastast [[1941]]. aasta juunini moodustati Nõukogude Liidus 79 uut [[lennuväediviis]]i, 30 uut motoriseeritud diviisi ja läänepiiril 756 suurtükipolku.
 
1939. aasta juunis oli Nõukogude Liidus 144 välisuurtükiväepolku. Agusti otsusega suurendatakse nende arvu 341, kuid enne veel kui nende komplekteeerimine lõppeb kirjutab Stalin 13. septembril 1939 alla uuele suurendamisele 577-ni. 21. juuniks 1941 ületab komplekteeritud suurtükipolkude arv 900. Kasv aga jätkus. Siin ei ole arvesse võetud rannakaitsesuurtükiüksusi ega väeosade koosseisus olevaid suurtükkipatareisid, samuti ei ole siin arvestatud NKVD alluvuses komplekteeritavaid suurtükkipolkusid. Aastatel 1939–1940 sai punaarmee 82 000 suurtükki ja miinipildujat. 1941 aastal olid Punaarmee relvastuses uusimad mudelid, mis olid oma omadustelt maailma parimad ja jäid selleks kuni sõja lõpuni. Nende seas oli ka [[M-30]] [[haubits]] [[kaliiber|kaliibriga]] 122 mm, mis loodi 1938 ja katsetati [[Halhin-golHalhõn goli lahing]]i lahingutesutes, [[M1-20]] 152 mm [[haubits-kahur]] ja [[Br-2]] 152 mm [[kahur]]. M1-20 kahuri [[mürsk]] kaalub 43,6 kg ja Br-2 mürsk 48,8 kg.
 
[[1941]]. aastal oli [[Nõukogude Liit]] ainus riik, kes tootis rasketanke. [[1940]]. aasta juunist kuni [[1941]]. aasta juunini formeeris [[Nõukogude Liit]] 61 uut [[tankidiviis]]i, igaühes 375 [[tank]]i. Võrdluseks astus [[Saksamaa]] [[1939]]. aasta septembris sõtta vaid 6 [[tankidiviis]]iga. Tankidiviisidest oli moodustatud 29 mehhaniseeritud korpust 1000 tanki igaühes. 21. juunil 1944 oli 1000 tanki kolmel korpusel, 800–900 tanki neljal, 500–800 tanki üheksal ülejäänud 13 korpusel oli 100–400 tanki. See on ainult tankikorpustes olev tankide arv, peale selle diviiside ja eraldiseisvate tankipolkude tankid. .<ref>Viktor Suvorov "Päev-M" Olion, Tallinn 1998, ISBN 9985661052 lk 190</ref>