Lään: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
'''Lään''' ehk '''feood''' on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud [[kinnisvara]].
 
Lääni mõiste sai alguse saksa [[õigusruum]]is. Hiljem levis lään kogu [[keskaeg]]ses õigusruumis kasutatava maaõigusliku mõistena. Esialgu nimetati lääni [[benefiits]]iks: tähtajaliseks kasutamiseks [[vasall]]ile antud maa või muu vara. [[10. sajand|10.]]–[[12. sajand]]il muutusid läänid päritavateks. [[13. sajand]]il kujunes välja [[lääniõigus]]. Lääniõiguse seaduslikud alused on kirja panduspandud [[Saksi peegel|Saksi peeglis]] ([[saksa keel]]es ''Sachsenspiegel'') aastal [[1227]]. Saksi peegel kehtis keskajal Põhja-[[Saksamaa]]l, [[Eesti]]s kuni [[Liivimaa õiguspeegel|Liivimaa õiguspeegli]] kehtestamiseni [[1337]].
 
Lääne jagasid [[süserään]]id, kes olid omal maal kõrgeimad võimukandjad: [[kuningas]], [[vürst]], [[hertsog]], samuti [[senjöör]]id: suur[[feodaal]]id, [[korporatsioon]]id, [[klooster|kloostrid]], linnad.