Nõukogude Liidu sissetung Poolasse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
 
 
'''NSV Liidu kallaletung Poolale''' toimus [[17. september|17. septembril]] [[1939]] pealepärast [[Saksamaa]] kallaletungi [[Poola]]le [[1. september|1. septembril]] [[1939]].
 
1. septembrit [[1939]] [[Saksa–Poola sõda|Saksa–Poola sõja]] algust hakatakse hiljem lugema [[Teine maailmasõda|Teine maailmasõja]] alguseks.
10. rida:
Saksamaa [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] ja [[NSVL]] vahel sõlmitud [[ Molotovi-Ribbentropi pakt]]ile, tungisid Nõukogude Liidu väed [[17. september]] 1939 Poola territooriumile, hõivates [[Lääne-Ukraina]] 8 piirkonda ([[Rivne oblast]], [[Ivano-Frankivski oblast]], [[Lvivi oblast]], [[Volõõnia oblast]], [[Tšernivtsi oblast]], [[Ternopili oblast]], [[Taga-Karpaatia]], [[Žitomõri oblast]] mis olid läinud [[II Rzeczpospolita|Poola]] riigi koosseisu pärast 1920. aasta [[Nõukogude-Poola sõda| sõda Nõukogude Vabariigiga]]. Piirkonnad olid asustatud etniliste ukrainlastega, kes ka Poola riigi koosseisus ajal ei katkestanud võitlust [[OUN]]i organisatsiooniga Ukraina iseseisvuse eest.
 
[[Nõukogude Liit]] pidi vastavalt kokkuleppetele ründama Poolat koos Saksamaaga 1. septembril, kuid [[Stalin]] teatas sakslastele, et tema väed ei ole veel valmis, jättes sellega [[Hitler]]i sõja alustaja rolli kellele kuulutavad 3. septembril sõja Inglismaa ja Prantsusmaa. Seda ei tehta inglaste ja prantslaste poolt pealepärast 17. septembrit aga Nõukogude Liidu suhtes, kes oli samasugune sissetungija.
 
17. septembril kutsuti NSVL Välisasjade Rahvakomissariaati Poola saadik ja anti nooti, mis õigustas Punaarmee pealetungi – Poola riik ja valitsus on lakanud olemast. Punaarmee peab kaitsma ohtu sattunud vennasrahvast. Poola saadik keeldus nooti vastu võtmast, teatades, et seaduslik Poola valitsus asub Varssavis ja sõjavägi võitleb. Poola valitsus lahkus maalt [[18. september]] ja [[Varssav kapituleerus]] [[28. september]].