Platoni dialoogid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Platoni dialoogid''' on vanakreeka [[filosoof]]i [[Platon]]i [[dialoog]]ivormis [[filosoofia|filosoofilised]]teosed.
Tema loomingust on säilinud üle kahekümne dialoogi ja kümmekond kirja.
Platoni dialoogid on filosoofia ajaloo jaoks olnud ammendamatu tõlgendamise allikas. Inglise filosoof ja matemaatik Alfred North Whitehead on üteldnud: "Kõige kindlam üldiseloomustus õhtumaa mõtlemisele tavale on, et see koosneb ääremärkuste jadadest Platoni filosoofiale". Platoni dialoogides tõstatatakse kõik peamised filosoofia küsimused, mistõttu nende küsimuste arutamisel pöördutakse tihti tagasi just Platoni enda juurde. Kuna aga tema dialoogid pole mitte kuivad filosoofilised traktaadid, vaid ühtlasi ka väga kõrgetasemelised kirjandusteosed, siis on need ka väga mitmekesise ja vastuolulise tõlgendamise allikaks, Platon tõlgendatakse alati uuesti ja ümber seoses muude liikumistega filosoofia ajaloos. Selle kohta on tuntud teine kõnekäänd: "Igal põlvkonnal on oma Platon".▼
Arvatakse, et tema dialoogid on kirjutatud umbes 40 aasta jooksul. Ta alustas dialogide kirjutamist millalgi pärast [[Sokrates]]e hukkamist [[399 eKr]].
Tõlgendamise teeb keeruliseks ka asjaolu, et Platon ei lase oma dialoogides kunagi kõnelda iseendal, ainult kahes dialoogis mainitakse tema nime ja küllaltki kõrvalistel asjaoludel. Seega tuleb püüda seda, mida Platon millegi kohta arvas, lugeda välja dialoogides toimuvast vestluse käigust.▼
Platon olevat noorusaastatel olnud ka andekas draamakirjanik, kuid arvatavasti Sokratesest mõjutatuna hävitas ta oma toonased draamateosed ja pühendas end filosoofiale.
On tava samastada dialoogides Platoni õpetaja Sokratese karakteri poolt kõneldu sellega, mida arvab Platon, kuid seegi pole täiesti vettpidav lähenemine, sest Sokrates on pahatihti oma jutus irooniline ja suunatud kindlatele vestluspartneritele vastavas dialoogis. Seega võib dialoogi draama-konteksti tundmata panna Sokratese suhu (s. t. Platoni suhu) asju, mis on mõteldud provotseerivateks näideteks Sokratese vestluspartneritele vms.▼
▲Platoni dialoogid on filosoofia ajaloo jaoks olnud ammendamatu tõlgendamise allikas. Inglise filosoof ja matemaatik [[Alfred North Whitehead]] on üteldnud: "Kõige kindlam üldiseloomustus õhtumaa
Platoni dialooge jaotatakse (1) varasteks, sokraatilisteks ehk aporeetilisteks dialoogideks, (2) keskmisteks dialoogideks ja (3) hilisteks dialoogideks. Peamine erinevus esimese ja kahe viimase vahel on, et varastes ei jõuta [[dialektika]] käigus positiivsete sedastusteni, määratlusteni (aporeetilisus), mida peetakse tunnusmärgiks sellest, et Platon esitas neis dialoogides pilti ajaloolisest Sokratesest ja tema mõtetest (sokraatilisus -- "tean, et ma midagi ei tea"). Keskmistes ja hilistes dialoogides esitavat Platon juba Sokratese suu läbi omaenese filosoofiat ja parandusi Sokratese mõtlemisse.▼
▲Tõlgendamise teeb keeruliseks ka asjaolu, et Platon ei lase oma dialoogides kunagi kõnelda iseendal
Keskmistes dialoogidega muutub Platoni käsitluse haare abstraktsemaks ning ta tuletab ning vaeb lähtuvalt laiendatud sokraatilisest filosoofiast ja poleemikast [[füsioloogid]]ega ning sofistidega käsitlusi riigi, hinge, ilu, keele, teadmise ja ideede kohta. Keskmiste dialoogide hulka kuulub tuntumatest ka Platoni kurikuulus riigikäsitlus dialoogis [[Politeia]].▼
▲On
Hilistes dialoogides saavutab Platon juba kõrgema spekulatsiooni taseme ning revideerib ja täpsustab oma endisi käsitlusi, näiteks suurema rõhu saab [[dialektika]], käsitlus riigist ehitatakse üles teistest alustest lähtuvalt, teravneb ning muutub kontsentreeritumaks poleemika sofistidega. Arvatakse, et hilistes dialoogides on Platon juba mõnevõrra mõjutatud oma kuulsa õpilase [[Aristoteles]]e kriitikast või siis on Aristotelese täpsustused Platoni mõtlemise suhtes mõjutatud Platoni hilisdialoogide enesekriitikast.▼
▲Platoni dialooge jaotatakse (1) varasteks, sokraatilisteks ehk aporeetilisteks dialoogideks, (2) keskmisteks dialoogideks ja (3) hilisteks dialoogideks. Peamine erinevus esimese ja kahe viimase vahel on, et varastes dialoogides ei jõuta [[dialektika]] käigus positiivsete sedastusteni, määratlusteni (aporeetilisus)
▲
▲Hilistes dialoogides saavutab Platon juba kõrgema spekulatsiooni taseme ning revideerib ja täpsustab oma endisi käsitlusi
Dialoogide eesmärgiks peetakse muuhulgas reklaami Platoni filosoofia koolile, mida nimetati [[Akadeemia]]ks. Selles plaanis väidetakse, et Platonil oli ka esoteeriline õpetus, mis oli mõeldud Akadeemia siseringile ja millesse pühendati ainult otsesed õpilased. Dialoogides on kajastatud eksoteeriline osa Platoni filosoofiast, mis on laiemale ringile mõteldes vormistatud ja milles seega tema filosoofia juurteni ei jõuta. Esoteerilise õpetuse olemasolu Platonil väidab ka tema vahetu õpilane Aristoteles.
| |||