'''Heterosfäär''' on [[atmosfäär]]i osa, mis paikneb kõrgusel[[homosfäär]]i ülekohal, 95-100kõrgemal kui 95–100 km maapinnast.<ref name="meteo">[http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/Atmosfaari_ehitus.PDF Piia Post. Meteoroloogia. Materjalid Üldmeteoroloogia kursuse jaoks]</ref> [[homosfäär]]i kohal,Homosfääri nendeja piiriksheterosfääri oneraldab [[turbopaus]].
KoheHeterosfääri hoomosfäärialumine kohalkiht paiknebkoosneb [[dilämmastik]]u molekulidest koosnev kiht,ja millesvähemal sisaldataksemääral ka [[dihapnik]]u [[molekul]]eidest. See kiht ulatub kõrgemale kuni umbes 240 km kõrguseni.<ref name="zemnoyklimat">[http://www.zemnoyklimat.ru/page/izmenenie-sostava-atmosfery Изменение состава атмосферы]</ref> Selle kohal on atomaarse [[lämmastik]]u ja [[hapnik]]u kiht, kus molekulidmolekule esinevadesineb väga harva. GaasideÜlekaalus molekulideon lagunemiseatomaarne põhjusekshapnik. onGaasimolekulide lagunemise põhjustab [[päike]]se [[ultravioletkiirgusultraviolettkiirgus]]e mõju.<ref name="meteo"/> Selle kihi ülempiir on kõrgusel umbes 960 km kõrgusel<ref name="zemnoyklimat"/> ja seal on ülekaalus atomaarne hapnik mõningase lämmastiku lisandiga.
JärgmineSellest kihtkõrgemal paiknebpaiknev veelgi kõrgem jakiht koosneb [[heelium]]i aatomidestaatomitest. Selle kohal on [[vesinik]]u kiht.<ref name="zemnoyklimat"/>
Heterosfääri kujunemise põhjusekspõhjustab on seeasjaolu, et kõrgusel üle 90 km puudub turbulentne segunemine janing seetõttu toimub gaaside gravitatsiooniline jaotumine.<ref name="meteo"/> Iga kõrgema kihi gaasidel on eelmise omadest väiksem aatomimass[[aatommass]]. Kihi paksus sõltub [[Maa (planeet)|Maa]] gravitatsioonivälja intensiivsusest.
