Erinevus lehekülje "Murenemine" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1 bait ,  11 aasta eest
resümee puudub
Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid [[ioon]]e ja [[Lahustumine|lahustunud]] [[Keemiline ühend|ühendeid]] sisaldava [[Põhjavesi|põhjavee]], aga ka näiteks [[Vihmavesi|vihmavee]] abil. [[Karstumine]] on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega [[Keemiline reaktsioon|reageerinud]] [[süsinikdioksiid]] on moodustanud [[Süsihape|süsihappe]], mis omakorda reageerib [[lubjakivi]]s sisalduva [[Kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadiga]].
 
Murenemine kuulkubkuulub [[eksogeensed protsessid|eksogeensete protsesside hulka]]: [[energia]] selleks tuleb [[Päike]]selt.
 
Füüsikaliselt murenenud materjal (näiteks liivaterad) kantakse [[Vooluvesi|voolava vee]], tuule jms poolt murenemispaigast eemale ja [[Settimine|setitatakse]] kuskil mujal [[Sete (geoloogia)|setetena]]. Setetest saab aja jooksul [[settekivim]], mis omakorda võib [[Moone (geoloogia)|moondudes]] muutuda [[moondekivim]]iks ja üles sulades saada [[magma]]ks, mis lõpuks [[Kristalliseerumine|kristalliseerub]] [[tardkivim]]ina. Seega on murenemine üks osa [[kivimite ringe]]st. Kivimite [[Paljandumine|paljandumisel]] maapinnal hakkab murenemistsükkel jälle otsast peale.