Erinevus lehekülje "Murenemine" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 32 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
Murenemine ei hõlma murenenud materjali liikumist, vaid ainult selle murenemist kohapeal.
 
FüüsikalineFüüsikalist mureneminemurenemist ontekitavad näiteks [[tuuleihe]], mille korral [[tuul]]e poolt kantud [[Liiv|liivaterad]] [[kivim]]eid kulutavad, võija kaljuprakku voolanud [[vesi]], mis [[Külmumine|külmudes]] paisub ja seeläbisellega kaljut lõhub.
 
Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid [[ioon]]e ja [[Lahustumine|lahustunud]] [[Keemiline ühend|ühendeid]] sisaldava [[Põhjavesi|põhjavee]], aga ka näiteks [[Vihmavesi|vihmavee]] abil. [[Karstumine]] on tüüpiline keemilise murenemise näide, kusmille puhul veega [[Keemiline reaktsioon|reageerinud]] [[süsinikdioksiid]] on moodustanud [[Süsihape|süsihappe]], mis omakorda reageerib [[lubjakivi]] ehk [[Kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadiga]].
 
Murenemine on nnkuulkub [[eksogeenneeksogeensed protsessid|eksogeensete protsesside protsesshulka]]: ehk [[energia]] selleks tuleb [[Päike]]selt.
 
Füüsikaliselt murenenud materjal (näiteks liivaterad) kantakse [[Vooluvesi|voolava vee]], tuule jms poolt murenemispaigast eemale ja [[Settimine|setitatakse]] kusagilkuskil mujal [[Sete (geoloogia)|setetena]]. Setetest saab aja jooksul [[settekivim]], mis omakorda võib [[Moone (geoloogia)|moondudes]] muutuda [[moondekivim]]iks ja üles sulades saada [[magma]]ks, mis lõpuks [[Kristalliseerumine|kristalliseerub]] [[tardkivim]]ina. Seega on murenemine üks osa [[kivimite ringe]]st. Kivimite [[Paljandumine|paljandumisel]] maapinnal hakkab murenemistsükkel jälle otsast peale.
 
Mureneda saavad ükskõik mis tüüpi kivimid, kuid algselt on nad kõik olnud [[tardkivim]]id. [[Graniit]] on üksÜks levinumaid tardkivimeid jaon sobib hästi näitesse[[graniit]], mis selgitab seda, mis murenenud kivimist saab. Graniit koosneb põhiliselt [[kvarts]]ist ja [[päevakivi]]st ning mitmesugustest muudest [[SilikaadidSilikaatsed (mineraloogia)mineraalid|silikaatsetest mineraalidest]]. Kvarts ei allu hästi keemilisele murenemisele ja seetõttu jääb ta alles pudeda sette – liivana[[liiv]]ana, mis üksnes ümardub. Ülejäänud mineraalid, peamiselt päevakivid, murenevad aga mitmesugusteks [[savimineraal]]ideks ([[illiit]], [[smektiit]], [[kaoliniit]] jne), mis murenemispaigast eemale liikudes ja hiljem kuhjudes moodustavad sette nimega [[savi]]. See selgitabkiseletabki, miks on liiv ja savi planeedil [[Maa (planeet)|planeedil Maa]] nii levinud setted.
 
[[Kategooria:Sedimentoloogia]]