Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi: erinevus redaktsioonide vahel

[[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus oliod Venemaa väed vallutanud Eestimaa ning Rootsi väed olid tõrjutud Liivimaale, 12. oktoobril [[1713]]. aastal andis [[Peeter I]] käsu kindral-adjutant [[Anton de Vieira]]le ja insener-kindralmajor [[Johann Ludwig Luberas von Pott]]ile Tallinna sadama ja [[Paldiski]] sadama kavandamiseks ja väljaehitamiseks. 28. jaanuaril [[1714]] avas Peeter I isiklikult Tallinna sõjasadama ehituse.

{{vaata|Tallinna sõjasadam}}

Kuna Eestimaa ja Tallinn omasid sõjalist tähtsust põhiliselt sõjasadamana, siis oli tähtsaim Keisririigi sõjaline ametnik [[Eestimaa kuberneride loend|sõjakuberner]] ka sageli Tallinna (sõja)sadama kõrgeim komandör, kes vastutas ja juhtis peale sadama ka Tallinnas baseeruva Venemaa laevastiku [[Tallinna eskaader|Tallinna eskaadri]]t. Aja jooksul oli Tallinna sadama tähtsus kõige suurem 18. sajandil, [[Läänemeremaad|Läänemere]] äärsete riikidega sõdides ([[Põhjasõda]]), hiljem aga seoses sõjategevuse raskuse kandumisega Euroopa sisemaale ning Musta mere äärde ([[Vene-Türgi sõjad]]) langes ka Tallinna sõjaline tähtsus.

{{Tsitaat|«Tallinn, see ei ole kindlus — kuna ta on ammu maha jäetud oma kasutuse pärast. Tallinn, see on kaitsepositsioon ja tugev kaitsepositsioon sadama tagala kaitseks»|[[Nikolai I]] 1854. aastal<ref>Восточная война 1853-1856 Соч. А.М. Зайончковского, http://adjudant.ru/crimea/zai1-15.htm</ref>}}

 

==== Balti laevastiku allveelaevadivisjon====

==== Paldiski sadam ====

==== Balti laevastiku maaväed Eestimaal====

1917. a. novembris oli Balti laevastiku ülema juhatuse all olevate maavägede ülem Eestimaal kindralstaabi kindralmajor N. Hendrikson ja staabiülem kindralstaabi polkovnik Krusenstiern.