'''Glasnost''' ([[vene keel]]es ''гласность'') ehk '''avalikustamine''' oli [[1985]]. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Mihhail Gorbatšov]]i poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika.
Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja ametliku ajakirjanduse üle kehtetsatud kompartei kontrolli mõningast kärpimist. ametlikuKeelamis- ajakirjanduseja üle.kärpimispoliitika kõrval, mida rakendas [[Tsensuurtsensuur]] lõdvenesoma avalikkusele teadmatuks jäävas tegevuses, kajastamahakati rohkem kasutama parteilist järelevalvet, mis vahel avaldus ka avaliku parteilise kriitikana või diskussioonina. Kajastama hakati NSV Liidus (sh Balti liiduvabariikdes) juhtuvaid negatiivseid nähtusi, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, [[kuritegevus]]e tõeline ulatus, avaldati näotuid tõsiasju oma ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam niivõrdainuüksi propaganda-, kuivaid ka teabevahendid. VabaneminePoliitilise andissuve tundamõningane lõdvenemine nähtus eeskätt üleliidulises [[trükiajakirjandus]]es ja [[televisioon]]is, samal ajal viibis ajakirjanduse liberaliseerumine sovetiimpeeriumi provintsides viibis.
Avalikustamisega kaasnes [[Perestroika|perestroika-poliitika]], üha vähem kasutati sovetliku ühiskonna juhtimiseks administratiivmeetodeid ja laienes demokraatia. Lõdvenes ühiskonna ja riigi suletus, laienesid kontaktid muu maailmaga, aastal 1988 lõppes [[välisringhääling]]u segamine.
