Jätkusõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
13. rida:
|väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Kirill Meretskov]]<br/>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Leonid Govorov]]
|jõud1=530 000 soomlast<br/>220 000 sakslast
|jõud2=900 000 – 1 500 000 venelast<br/> [[Leningradi rinne]], [[Karjala rinne]]
|kaotused1=58 715 langenud või kadunud<br/>158 000 haavatud<br/>1500 tsiviiliisikut<br/>3401 vangistatud
|kaotused2=200 000 langenud või kadunud<br/>385 000 haavatud<br/>190 000 haigestunud<br/>64 000 vangistatud<br/>4000–7000 tsiviiliisikut
}}
[[Pilt:Sommeenmotti.jpg|thumb|Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941.]]
'''Jätkusõda''' ([[soome keel|soome]] ''Jatkosota'') oli sõda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Soome]] vahel [[25. juuni]]st [[1941]] kuni [[19. september|19. septembrini]] [[1944]]. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda [[Talvesõda|Talvesõja]] jätkuks. Mõned allikad käsitlevad Jätkusõja osana ka Soome ja Saksamaa vahelist [[Lapi sõda]].<ref>EE 13: Lisad, Register</ref>.
 
Talvesõja lõpetanud 1940. aasta [[Moskva rahuleping]]ut Soome ja Nõukogude Liidu vahel nähti Soomes nii ebaõiglasena, et Talvesõja ning Jätkusõja vahel olnud aega hakati kutsuma Vaherahuks (''Välirauha''). Olgugi, et ametlikult oli sõda läbi, jäi seoses [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] laienemisega Soomes kehtima sõjaseisukord ning riik tegi jätkuvalt suuri kulutusi sõjaväe tugevdamiseks.
26. rida:
Samuti oli Soome vastu hakanud huvi tundma Saksamaa, kes vastutasuks vägede transiidilepingule lõpetas seni Soomele kehtinud relvamüügiembargo.
 
1941 aasta alguses suurenes Nõukogude surve Soomele. Lõpetati viljatarned, Nõukogude saadik kutsuti Helsingist tagasi, raadios algas Soome-vastane [[propaganda]]. Läbirääkimised Petsamo küsimustes jooksid ummikusse. Samal ajal tihenesid Soome suhted Saksamaaga. 7. juunil saabusid Petsamosse esimesed Saksa väed. 9 juunil kuulutati Soomes välja esmane mobilisatsioon.
 
== Sõjategevus merel ==
 
Ööl vastu [[22. juuni]]t 1941, kui algas Saksa-Nõukogude sõda, mineerisid [[Soome allveelaevad]] koostöös Saksa miinilaevadega Soome lahe, et pidurdada Nõukogude [[Balti laevastik|Balti laevastiku]] tegutsemist Läänemerel. Operatsioonis osales kolm soomlaste allveelaeva. Esimene meremiin paigaldati Soome allveelaevalt Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eesti rannikule [[22. juuni]]l 1941 kell 7:28.<ref>Mauno Jokipii – Jatkosodan synty; 1987; lehekülg 575</ref>. Soome merejõud alustasid 22. juunil operatsiooni ''Kilpapurjehdus'' millega paigutati desarmeeritud Ahvenamaale Soome väed.
 
1942. aastal Läänemerel toimunud allveelaevade vahelises sõjategevuses uputas [[Ahvenamere]] lääneosas Grisslehamni kaluriküla lähistel soome allveelaev "Vetehinen" nõukogude allveelaeva SC305 (Щ305)<ref>Sukeldujad leidsid Rootsi rannikult sõjaaegse Vene allveelaeva, [http://www.postimees.ee/030707/esileht/valisuudised/270159.php]</ref>
43. rida:
Positsioonisõda lõppes [[9. juuni]]l 1944, mil Nõukogude Liit alustas rindel suurpealetungi nõudes Soome tingimusteta kapituleerumist. Pealetung sumbus peatselt Soome edukates tõrjelahingutes Tali-Ihantalas, Viiburi lahel ning Äyräpää-Vuosalmel (25. juuni 1944 – 9. juuli 1944). Viiburi lahe lahingutes osales ka [[soomepoisid|soomepoistest]] koostatud [[200. jalaväerügement]] ning sakslaste 122. jalaväediviis.
 
Järgnesid edukad Soome tõrjelahingud U-liinil (Nietjärvis) ning 9. augustil lõppenud Ilomantsi lahing, milles Soome väed lõid puruks kaks vaenlase diviisi ja said suure sõjasaagi. NSVL loobus tingimusteta alistumise nõudest. [[19. september|19. septembril]] sõlmiti Moskvas Soome ja NSVL ning [[Suurbritannia]] vahel vaherahu.
 
Vaherahu tingimuste kohaselt kohustus Soome:
*viima oma väed 1940. aasta Nõukogude Liidu - Soome piiriliinile;
*desarmeerima Soome territooriumil viibivad Saksa väed ja andma saksa sõjaväelased üle NSV Liidule sõjavangidena;
*viima oma sõjavägi üle rahuaja olekusse;
*koheselt üle andma NSV Liidule kõik Soome valduses olevad nõukogude ja liitlaste sõjavangid ja "sunniviisiliselt äraviidud nõukogude kodanikud";
*hüvitama NSV Liidule kahjud, mis oli tekitatud sõjategevusega ja nõukogude territooriumi okupatsiooniga 300 000 0000 USD väärtuses;
*tagastama NSV Liidule kõik nõukogude territooriumilt sõja ajal väljaviidud väärtused ja materjalid.
==Viited==
{{Viited}}