Piinlikkus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
Piinlikkust eristatakse [[häbi]]st, kuigi nad esinevad sageli koos ning on sarnase iseloomuga. Piinlikkus ei ole nõrk häbi ega pruugi üldse olla nõrgem emotsioon kui häbi. Erinevalt piinlikkusest ei eelda häbi häbenetava asjaolu või teo teistele teatavaks saamist ega sellele mõtlemist. Erinevalt häbist ei eelda piinlikkus, et asjaosalise juures oleks tema enda arvates midagi laiduväärset.<ref name="Purshouse"></ref>
On ka väidetud, et piinlikkustundele erinevalt häbist ongi iseloomulik, et kogetakse teiste ''teenimatut'' negatiivset hinnangut ([[Robert Solomon]]<ref>R. Solomon. ''The Passions: Emotions and the Meaning of Life'', New York: Doubleday 1976, 246–247</ref>).
===Võimetus kohaselt reageerida===
[[Gabrielle Taylor]]i<ref>G. Taylor. ''Pride, Shame and Guilt: Emotions of Self-Assessment'', Oxford University Press 1985, 69</ref> järgi esineb piinlikkus (''embarassment'') alati olukordades, kus teiste inimeste juuresolekul kogetakse, et ei osata või ei suudeta kohaselt reageerida.
Sellel teoorial on raske seletada teiste inimeste käitumise pärast tuntavat piinlikkust. Taylor seletab seda sellega, et piinlikkuse tundja samastab end isikuga, kelle pärast ta piinlikkust tunneb. Teine võimalus oleks viidata piinlikkuse tundja võimetusele olukorda lahendada. Peale selle seletab Taylor teise inimese pärast tuntavat piinlikkust sellega, et piinlikkuse tundja asetab end selle isiku olukorda, kelle pärast ta piinlikkust tunneb. See on võimalik ka juhul, kui isik, kelle pärast piinlikkust tuntakse, ise piinlikkust ei tunne: olukorda modifitseeritakse vastavalt enda hoiakutele. Selle seletuse probleem on, et piinlikkuse tundja ei pruugi tegelikult üldse tahta või suuta panna end selle isiku olukorda, kelle pärast ta piinlikkust tunneb.<ref name="Purshouse"></ref>
23. rida:
Piinlikkust tuntakse sageli siis, kui kogetakse, et rikutakse ise [[viisakus]]reegleid või seda teeb mõni juuresolija. See ei kehti kõikide piinlikkuse juhtude puhul.<ref name="Purshouse"></ref>
Antropoloog [[Erving Goffman]]i<ref>Goffman 1956</ref> järgi oodatakse igalt inimeselt vastavalt olukorrale ja konkreetsele inimesele teatud omadusi, võimeid ja teadmisi. Ootused lähtuvad nii inimeselt endalt kui ka juuresolijatelt. Kui need ootused ei täitu, siis tuntaksegi piinlikkust.
Sellele teooriale valmistab raskusi asjaolu, et piinlikkustunde asemel võidakse ka lihtsalt üllatuda või leida, et olukord on naljakas. Peale selle, kui inimene tunneb piinlikkust suure tähelepanu pärast, mida talle näiteks auhinna üleandmise puhul osutatakse, siis nähtavasti ootuste mittetäitumisega tegemist pole.<ref name="Purshouse"></ref>
| |||