Tim Berners-Lee: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Tim Berners-Lee CP.jpg|thumb|Tim Berners-Lee [[2009]].(2005)]]

[[25. detsember|25. detsembril]] [[1990]] õnnestus tal luua esimene toimiv ühendus [[HTTP]] [[klient|kliendi]] ja [[server]]iga [[internet]]is [[Robert Cailliau]]i ja [[Euroopa Tuumauuringute Keskus]]e [[CERN]] abiga. [[1994]] asutas ta [[konsortsium]]iettevõtte [[World Wide Web Consortium]] (W3C), mis jälgib veebi[[veeb]]i arengut. Ta on selle direktor ja projekti [[World Wide Web Foundation]] looja.

[[The Daily Telegraph]] nimetas ta 100suurimaks suurimaelavaks elavageeniuseks. geeniuse loendis esikohale.<ref>{{netiviide|URL=http://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1567544/Top-100-living-geniuses.html|Pealkiri=''Top 100 living geniuses''|Väljaanne=The Daily Telegraph|Aeg=28. oktoober 2007}}</ref>

CERNi töötajana juunist kuni detsembrini [[1980]] uuris Berners-Lee [[hüpertekst]]i põhimütteid. Seal lõi ta prototüüpsüsteemi [[ENQUIRE]]. Pärast CERNist lahkumist hakkas ta töötama [[Bournemouth]]is John Poole'i aktsiaseltsis[[aktsiaselts]]is [[Image Computer Systems]], kuid naasis CERNi [[1984]]. aastal. Aastal [[1989]] oli CERN suurim internetipakkuja Euroopas ning Berners-Lee nägi võimalust ühendada [[internet]] ja hüpertekstiprotokollhüpertekstiprotokolliga. Ta kirjutas W3C lehel nii: "Pidin lihtsalt võtma hüperteksti idee ja ühendama selle [[edastusohje protokoll]]i idee ja domeeninimesüsteemi ideega ning – tadaa! – sündis World Wide Web."

Esimesed katsetused selles vallas programmeeris ta märtsis [[1989]] ja aastal [[1990]] lõi ta Robert Cailliau abiga versiooni, mis rahuldas tema ülemust [[Mike Sendall]]i. Ta kasutas süsteemi Enquire ideid, et luua [[World Wide Web]], mille jaoks programmeeris ta esimese veebi[[brauser]]i, mis töötas CERNi operatsioonisüsteemis [[NeXTSTEP]]. Ta tegi ka esimese veebiserveri [[CERN HTTPd]] (''Hypertext Transfer Protocol Daemon'').

Esimene veebileht loodi CERNis. See tutvustas protokolli World Wide Web, seda, kuidas kasutada veebibrauserit ja kuidas teha enda veebiserverit. See oli ka maailma esimene veebi directoryveebikataloog, sest Berners-Lee haldas süsteemi teistestki serveritest peale enda oma.

Detsembris [[2004]]. aasta detsembris võttis ta vastu pakutud kohatöökoha [[Southhamptoni ülikool]]is [[infotehnoloogia]] vallas [[elektroonika]] ja arvutiteaduse[[arvutiteadus]]e alal, et töötada oma uue projekti [[Semantic Web]] kallal.