Intel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kat
jätkan toimetamist
1. rida:
{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Intel
10. rida ⟶ 8. rida:
| tooted = [[mikroprotsessorid]], [[välkmälu]], [[emaplaadid]], [[kiibistik]]ud, [[võrguliidese kaart]], [[Bluetooth]]
| teenused =
| käive = 5,711 miljardit [[USA dollar|dollarit]] <small>([[2009]])</small><ref name=AnnualReport/>
{{cite web |url=http://www.intc.com/releasedetail.cfm?ReleaseID=359441 |title=''Intel Reports Fourth-Quarter and Annual Results'' |accessdate=5. novembernovembril 2007 }}</ref>
| kasum = 4,369 miljardit dollarit <small>([[2009]])</small><ref name=AnnualReport/>
| töötajaidkasum = 83 5004,369 miljardit dollarit <small>([[2008]]2009)</small><ref name=AnnualReport/>
| töötajaid = 83 500 (2008)<ref name=AnnualReport/>
{{cite web |url=http://www.intc.com/releasedetail.cfm?ReleaseID=359441 |title=''Intel Reports Fourth-Quarter and Annual Results'' |accessdate=5. november 2007 }}</ref>
| emafirma =
| lõpetatud =
| võrguleht = [http://www.intel.com/ Intel.com]
| märkused = '''<sup>1</sup>'''<small>Asutati [[California]]s [[1968. aastad |1968]], taasasutati [[Delaware]]'is [[1989]]<ref name='SEC-filing'> {{cite web|url=http://secfilings.nasdaq.com/edgar_conv_html%2f2006%2f02%2f27%2f0000891618-06-000089.html#FIS_BUSINESS |title=INTEL CORP (Form: 10-K, Received: 02/27/2006 06:02:42) |accessdate=5. juulil 2007-07-05 |date=31. detsember 2005 |work=[[USA Julgeoleku- ja Kaubanduskomisjon]] }}</ref></small>
}}
'''Intel''' on [[x86]] arhitektuuriga [[mikroprotsessor]]ite seeria tootja, neid võib leida paljudest [[personaalarvuti]]test. Intel onja ettevõtte aastaaruande põhjal maailma suurim [[pooljuhtkiip]]ide tootja. <ref>[http://media.corporate-ir.net/media_files/irol/10/101302/2007annualReport/common/pdfs/intel_2007ar.pdf IntelInteli 2007. Annualaasta Reportaastaaruanne]</ref>. Intel toodab protsessoreid[[protsessor]]eid, [[emaplaat]]e, [[kiibistik]]ke, [[võrgu kasutajaliidese kontroller]]eid, [[mikroskeem]]e, [[välkmälu]]sid, [[graafikakaart|graafikakaardi]] protsessoreid janing teisi seadmeid, mis on seotud [[side]] ja arvutitega[[arvuti]]tega.
 
Inteli asutasid [[18. juuli]]l [[1968]] [[California]]s [[Santa Clara (California)|Santa Clara]]s [[Robert Noyce]] ja [[Gordon Moore]]. Ettevõtte juhil [[Andrew Grove]]'il oli visioon, et Intel ühendab arenenud kiipide disaini ja tipptehnoloogia võimalusedvõimalustega tootmises. [[1990]] toimus Inteli reklaamikampaania "''Intel Inside''", mis tõi kuulsuse nii [[Pentium]]i protsessorile kui ettevõttele endale.
 
Intel oli [[SRAM]] ja [[DRAM]] mälukiipide varajane arendaja ja kuni [[1980. aastad|1980-ndate aastateni]] kuulus talle enamus selles majandusharus. Intel lõi [[1971]] esimese kommertsmikroprotsessori, kuid see sai alles siis Inteli peamiseks tooteks, kui [[personaalarvuti]]t saatis edu. [[1990. aastad|1990-ndatel]] investeeris Intel palju uute mikroprotsessorite arendamisse, eeldades tohutut arvutituru kasvu. Intel tõusiski turuliidriks, olles suurim mikroprotsessorite tootja. Intel kasutas oma turuosa hoidmiseks, peamiselt oma konkurendi [[AMD]] vastu, agressiivset ja vahel vastumeelsust tekitanidtekitanud taktikat ning kakles [[Microsoft]]iga kontrolli pärast arvutitööstuse tuleviku üle.<ref name='CNET 1998-09-23'>{{cite news |first=Dan |last=Goodin |coauthors= |title=''Microsoft's holy war on Java'' |date=1998-09-23. september 1998 |publisher=CNET News.com |url=http://www.news.com/2009-1001-215854.html |work=news.com |pages= |accessdate=7. jaanuarjaanuaril 2008 |language=}}</ref><ref name='BBC 1998-12-14'>{{cite news |first=Lea |last=Graham |coauthors= |title=''USA versus Microsoft: the fourth week'' |date=1998-12-14. detsember 1998 |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/special_report/1998/04/98/microsoft/215645.stm |work=[[BBC News]] |pages= |accessdate=7. jaanuarjaanuaril 2008 |language=}}</ref>
 
Intel oli [[2009]]. aastal maailma mõjukuselt 23. kaubamärk, [[2008]]. aastal 27. kohal.<ref name='Brandz 2009'> {{cite web|url=http://www.millwardbrown.com/Sites/Optimor/Content/KnowledgeCenter/BrandzRanking.aspx|title=''Brandz Ranking 2009'' |accessdate=20. maimail 2009 |date=2009 |publisher=[[Millward Brown]] Optimor}}</ref>
 
Intel on alustanud uurimistööd ka elektriülekande ningja -tootmise alaluurimist. <ref>{{cite news|url=http://news.yahoo.com/s/afp/20080821/ts_afp/usitinternetenergychipcompanyintel|title=''Intel cuts electric cords with wireless power system''|last=AFP|date=2008-08-21. august 2008|publisher=[[Yahoo! News]]|accessdate=22. augustaugustil 2008}}</ref><ref>{{cite news|url=http://www.iht.com/articles/2008/08/21/technology/21intel.php|title=''Intel moves to free gadgets of their recharging cords''|last=Markoff|first=John|date=2008-08-21. august 2008|work=[[International Herald Tribune]]|publisher=[[The New York Times Company]]|accessdate=22. augustaugustil 2008}}</ref>
 
== Ajalugu ==
=== Päritolu ja algusaastad ===
 
[[Pilt:Intelheadquarters.jpg|thumb|Inteli peakorter Santa Claras]]
IntelInteli asutatiasutasid [[1968]]. aastal [[Gordon E. Moore]] ("[[Moore'i seadus]]e" looja, [[keemik]] ja [[füüsik]]) ning [[Robert Noyce]] (füüsik ja [[mikroskeem]]ide kaasleiutaja) poolt, kui nad lahkusid firmastettevõttest [[Fairchild Semiconductor]]. Nad ei olnud ainukesed töötajad, kes lahkusidläksid Fairchild-ist ja läksidFairchildist tööle teistesse [[Silicon Valley]] firmadesseettevõtetesse. Intel'iInteli kolmas tööajatöötaja oli [[Andrew Grove|Andy Grove]], kes oli [[keemiainsener]], ta juhtis firmat suurema ajaettevõtet [[1980. aastad|1980-ndatel]] ja suure kasvu ajal [[1990. aastad|1990-ndatel.]] Teda mäletatakse nüüd kuiettevõtte kompanii võtmeisikutvõtmeisikuna äris ja strateegias. [[1990strateegia]]s. aastad|1990-ndate]] aastate lõpuks oli Intel üks maailma suurimaid ja edukamaidedukaimaid firmasidettevõtteid.
 
=== Nime päritolu ===
 
Loomise ajal tahtsid Gordon Moore ja Robert Noyce oma vastloodud firmaettevõtte nimetada ''Moore Noyce''.<ref>{{cite web |url=http://download.intel.com/pressroom/kits/events/idffall_2007/TranscriptMoore-Gelsinger.pdf |title=''IDF Trancript: Interview with Gordon Moore ''|publisher=Intel Corporation |date=2007-08-18. august 2007 |accessdate=29. juulil 2009-07-29}}</ref> Nimi, aga kõlas ingliseaga keelesnagu "rohkemsõnad müra" (''more noise''" (inglise keeles 'rohkem müra') – see oliei aga sobimatu nimisobinud [[elektroonika]] firmaleettevõttele, sestkus [[elektroonika müra]] seostatakse tavaliselt halva [[elektromagneetilineelektromagnetiline interferensinterferents|elektromagneetiliseelektromagnetilise interferensigainterferentsiga]]. Aasta aega kasutasid nad nime NM Electronics, enne kui otsustasid nime '''INT'''egreeritud '''EL'''ektroonika kasuks, mis lühidalt ongi ''Intel''.<ref>{{cite web |title=Intel Corporation|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/289747/Intel-Corporation|encyclopedia=[[Encyclopædia Britannica]]|accessdate=2008-11-26}}</ref> Aga "Intel" oli juba kaubamärgiks ühele hotelliketile ja seega pidid nad ostma õigused sellele nimele. <ref>{{cite web |url=http://www.theinquirer.net/default.aspx?article=42469 |title=Secret of Intel name revealed |publisher=[[The Inquirer]] |author=Theo Valich |date=2007-09-19 |accessdate=2007-09-19}}</ref>
 
Aasta aega kasutasid nad nime NM Electronics, enne kui otsustasid nime '''INT'''egreeritud '''EL'''ektroonika kasuks, mis lühendatult ongi Intel <ref>{{cite web |title=Encyclopaedia Britannica. Intel Corporation|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/289747/Intel-Corporation|encyclopedia=[[Encyclopædia Britannica]]|accessdate=26. novembril 2008}}</ref>. Aga "Intel" oli juba ühe hotelliketi kaubamärk ja seega pidid nad sellele nimele õigused ostma. <ref>{{cite web |url=http://www.theinquirer.net/default.aspx?article=42469 |title=''Secret of Intel name revealed'' |publisher=[[The Inquirer]] |author=Theo Valich |date=19. september 2007 |accessdate=19. septembril 2007}}</ref> Hotell Imperial House Motels Inc. andis nimele kaubamärgitaotluse sisse [[21. oktoober|21. oktoobril]] 1968, enne Inteli avaldust [[24. aprill]]il [[1969]].<ref>http://www.trademarkia.com/intel-72310103.html</ref> See hotell kasutus seda kaubamärki esimest korda [[26. jaanuar]]il [[1967]], enne Inteli asutamist.
Hotell Imperial House Motels Inc. andsid sisse [[Service Mark]] taotluse nime pärast [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1968]], see eelnes Intel'i avaldusele, mis anti sisse [[24. aprill]]il [[1969]].<ref>http://www.trademarkia.com/intel-72310103.html</ref> Selle hotelli esmakordne kaubamärgi kasutus leidis aset 26. jaanuaril [[1967]], mis eelneb isegi Intel asutamisele [[1986]].
 
Intel kuulutas esmakordselt välja kaubamärgi, mida kasutatakse kõikjal, esmakordselt välja [[11. märts]]il [[1969]]. Nende avalduses [[USPTOUSA Patendi- ja Kaubamärgiamet]]leile andis Intel täpse mikroskeemidetegevusalade kirjelduse,: mikroskeemide registrid ja pooljuhtide[[pooljuht]]ide [[mälu (arvuti)|mälud,]]. misSee näisid olevattundus väga erinev, võrreldeserinevana hotelligahotellist. Kaubamärk '''"INTEL'''" kaubamärgi registreerimine toimusregistreeriti [[15. juuni]]l [[1971]]. <ref>http://www.trademarkia.com/intel-72325488.html</ref>. Üle 40-mne aasta on Intel hoolsalt oma brändi kaubamärki kaitsnud. kolmandate isikute eest, taTa rakendab seda praktiliseltpeaaegu igale tootele ja teenusele, mida firma müüb.
 
=== Varajane ajalugu ===
 
Intel on kasvanudläbinud läbimitu mitme erineva faasiarenguetappi. Asutamise ajal oli Intel eristatavta lihtsalt läbi selleettevõte, et takes suutis toota [[pooljuht]]epooljuhte ja temakelle peamine toode oli SRAM [[SRAMkiip]] kiip. Intel`iInteli äri kasvas [[1970. aastad|70-ndatel]], kui ta laiendas ja täiustas oma tootmisprotsesse ning mitmekesistas tootevalikut, aga tollal domineerisid veel mäluseadedmäluseadmed.
 
[[1971]]. aastal lõi Intel esimese kaubanduslikult kättesaadava mikroprotsessorilaiatarbe[[mikroprotsessor]]i [[Intel 4004]] ja aastal [[1972]] ühe esimestest arvutitest[[arvuti]]test, millel oli mikroprotsessor arvuti südamessisemuses. <ref name='Intellec-1973'> {{cite web|url=http://www.old-computers.com/MUSEUM/computer.asp?c=754&st=1 |title=''Intel Intellec Series'' |accessdate=2007-07-31. juulil 2007 |last=Silberhorn |first=Gottfried |coauthors=Colin Douglas Howell |work=old-computers.com |publisher=OLD-COMPUTERS.COM }}</ref><ref name='Intel-Product-Timeline'> {{cite web|url=http://download.intel.com/museum/research/arc_collect/timeline/TimelineDateSort7_05.pdf |title=''A chronological list of Intel products. The products are sorted by date.'' |accessdate=2007-07-31. juulil 2007 |date=2005-07 |format=PDF |work=Intel museum |publisher=Intel Corporation }}</ref> [[1980. aastad|1980-ndate]] alguseks domineeris äriäris [[DRAM]] -kiipide tootmine. [[1983]]-ndaks. aastaks langes dramaatiliselt selle turuosa tulu oluliselt, sest tekkis konkurents ühe Jaapani[[Jaapan]]i firmagaettevõttega, mis samuti pooljuhte tootis. Turule ilmus ka [[IBM]]i [[personaalarvuti]], mida saatis tohutu edu. ning seeSee sundis Intelit kurssi muutma ningja keskenduma mikroprotsessoritele.
 
[[1980. aastad|1980-ndate]] aastate lõpuks osutus see otsus edukaks. Intelit aitas vee peal püsida õnnelik positsioon – nad olid [[IBM]]le mikroprotsessorite tarnijad, aga samuti ka [[IBM]] konkurentidele [[PC]] turul. Intel pani aluse 10 aastasele perioodile, mil temast sai peamine raudvara varustaja PC tööstusele. [[1990. aastad|1990-ndate]] aastate lõpuks oli [[Pentium]] protsessor teinud endale nime igas majapidamises.
53. rida ⟶ 50. rida:
===Vähenev nõudmine ja väljakutsed domineerimises ===
 
Tipp-mikroprotsessorite nõudlus aeglustus [[2000. aastad|2000-ndate]] aastate alguses. Konkurendid, peamiselt [[AMD]] (Intel'i suurim konkurent x86 arhitektuuri turul), kogusid tuntava osa turust, algselt odavate ja keskklassi kuuluvate protsessorite osas, kuid lõpuks kogu ulatuses ja Intel´i dominantne positsioon kahanes tunduvalt.<ref>{{cite news|url=http://community.seattletimes.nwsource.com/archive/?date=20060731&slug=btintelchip31|title=Intel Core 2 Duo a big leap in chip race|last=Wong|first=Nicole|date=2006-07-31|publisher=[[Seattle Times]]|accessdate=2009-10-15}}</ref> 2000-ndate aastate alguses üritas Craig Barrett mitmekesistada firmaettevõtte toodangut ningja luua midagi väljaspool pooljuhte, aga väga väike osa nendest projektidest osutusidosutus edukaks.
 
Intel oli sisse mässitud juba paar aastat kohtuprotsessidesse sisse mässitud. Ameerika kohtud algselt ei tunnustanud ([[intellectual property rights]]) mikroprotsessorite topoloogiat (skeemide joonised), kuni aastani [[1984]], mil anti välja seadus [[1984 a Pooljuhtskeemide kaitse seadus]], mida nõudis Intel ja [[SIA]] (Semiconductor Industry Association).<ref>The Senate Report on the bill (S.Rep. No. 425, 98th Cong., 2d Sess. (1984)) stated:
<blockquote>
Tööstuses, kus tegeletakse pooljuhtidega, on innovatsioon asendamatu; läbimurded uurimistöödes on hädavajalikud sellele tööstusele. Aga teadustöö ja innovatsioon pooljuhtkiipide disainis on ohustatud ebaadekvaatsusest legaalsest kaitsest piraatluse ja volitamata kopeerimise eest. See probleem, mis on väga tähtis just Ameerikas, sai vastuse 1984 Semiconductor Chip Protection Act poolt. ... Seaduseelnõu keelab "kiibi piraatluse" -volitamata kopeerimise ja kopeeritud kiipide leviku.
61. rida ⟶ 58. rida:
 
 
Quoted in [http://cases.justia.com/us-court-of-appeals/F2/977/1555/304802/ Brooktree Corp. v. Advanced Micro Devices, Inc.], 977 F.2d 1555, 17 (Fed. Cir. 1992). See also ''Brooktree'', 21–22 (copyright and patent law ineffective).</ref> 1980-ndate lõpus ja [[1990. aastad|1990-ndate]] alguses, kui anti välja see seadus, andis Intel kohtusse firmad, kes tahtsid arendada kiipi konkurendiks [[Intel 80386]] protsessorile.<ref name="ReferenceA">"Bill Gates Speaks", page 29. ISBN 0-471-40169-2, ISBN 978-0-471-40169-8</ref> Hagi pani tuntava koorma konkurentidele, isegi kui Intel kaotas kohtulahingu.<ref name="ReferenceA"/> Rikkumised konkurentsiseadustes olid juba põhjustanud Intel`ile [[1990. aastad|1990-ndate]] aasateaastate alguses süüdistusi, kuid see juhtus uuesti, kui AMD andis sisse hagi, et Intel ei käitu vastavalt konkurentsi seadustele, nii aastal [[2004]] kui ka [[2005]].
 
Aastal [[2005]] Paul Otellini organiseeris firma ümber ning fokuseeriti protsessorite ja kiibistiku äri platformidele (ettevõtted, digitaalne kodu, digitaalne tervis), see viis neid palkama üle 20 000 uue töötaja. [[2006]]. aasta septembris kasumite languse tõttu oli firma sunnitud koondama kuskil üle 10 500 inimese.
 
=== DRAM-ist mikroprotsessorini ===
 
[[1983]] [[personaalarvuti]]te ajastu algul, Intel'i kasum oli tugeva surve all, kui turule sekkusid Jaapani mälude ja kiipide tootjad. Siis otsustas President Andy Grove taanduda ning fokuseerida tegevus mikroprotsessoritele. Grove kirjeldas üleminekut raamatus ''Only the Paranoid Survive''. Võtmeelement tema plaanis oli arvamus, tollal oli see radikaalne, et Intel võiks saada ainukeseks allikaks populaarse mikroprotsessori [[Intel 8086]] mikroprotsessori järglaseks.
 
Kuni selle ajani ei olnud komplekssete skeemide tootmine piisavalt usaldusväärne, et firmad saaksid sõltuda ainult ühest varustajast, aga Grove alustas protsessorite tootmist kolmest geograafiliselt väga erinevast tehastest. Nad lõpetasid kiipide disainide litsentseerimise konkurentidele (nt. [[Zilog]] ja [[AMD]]). Kui PC tööstustarvutitööstust tabas boom [[1980. aastad|1980-ndatel]] ja [[1990. aastad|1990-ndatel]], oli Intel üks peamisi kasusaajaid.
 
=== Partenlus Apple`iga ===
 
[[6. juuni]]l [[2005]] teatas [[Steve Jobs]] [[Apple]]st'ist, et firmaettevõte läheb üle pikka aega kasutatud [[PowerPC]] arhitektuurilt üle Intel`i [[x86 arhitektuur]]ile, kuna PowerPC tulevik ei rahuldanud AppelApple`i vajadusi. Esimene [[Macintosh]] arvuti, mis sisaldas Intel`i protsessorit, kuulutati välja [[10. jaanuar]]il [[2006]] ja alates augustist on kõik Mac-id Intel`i protsessoritega. Apple`i Xserve server sai Intel`i [[Xeon]] protsessori [[2006]]. aasta novembris.<ref name=newmacs>[http://news.com.com/Jobs+New+Intel+Macs+are+screamers/2100-7354_3-6025409.html Jobs: New Intel Macs are 'screamers'] news.com</ref>
 
=== Classmate PC ===
 
Intel'i [[Classmate PC]] on firma esimene odav [[sülearvuti]].
 
83. rida ⟶ 84. rida:
* [http://software.intel.com/en-us/ Intel Software Network]
 
=== Videod ===
'''Videoklipid'''
* [http://www.youtube.com/user/channelintel Intel YouTube channel]