Intel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P kat |
jätkan toimetamist |
||
1. rida:
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Intel
10. rida ⟶ 8. rida:
| tooted = [[mikroprotsessorid]], [[välkmälu]], [[emaplaadid]], [[kiibistik]]ud, [[võrguliidese kaart]], [[Bluetooth]]
| teenused =
| käive = 5,711 miljardit [[USA dollar|dollarit]]
{{cite web |url=http://www.intc.com/releasedetail.cfm?ReleaseID=359441 |title=''Intel Reports Fourth-Quarter and Annual Results'' |accessdate=5.
|
| töötajaid = 83 500 (2008)<ref name=AnnualReport/>
▲{{cite web |url=http://www.intc.com/releasedetail.cfm?ReleaseID=359441 |title=''Intel Reports Fourth-Quarter and Annual Results'' |accessdate=5. november 2007 }}</ref>
| emafirma =
| lõpetatud =
| võrguleht = [http://www.intel.com/ Intel.com]
| märkused = '''<sup>1</sup>'''<small>Asutati [[California]]s
}}
'''Intel''' on [[x86]] arhitektuuriga [[mikroprotsessor]]ite
Inteli asutasid [[18. juuli]]l [[1968]] [[California]]s [[Santa Clara (California)|Santa Clara]]s [[Robert Noyce]] ja [[Gordon Moore]]. Ettevõtte juhil [[Andrew Grove]]'il oli visioon, et Intel ühendab arenenud kiipide disaini
Intel oli [[SRAM]] ja [[DRAM]] mälukiipide varajane arendaja ja kuni [[1980. aastad|1980-ndate aastateni]] kuulus talle enamus selles majandusharus. Intel lõi [[1971]] esimese kommertsmikroprotsessori, kuid see sai alles siis Inteli peamiseks tooteks, kui [[personaalarvuti]]t saatis edu. [[1990. aastad|1990-ndatel]] investeeris Intel palju uute mikroprotsessorite arendamisse, eeldades tohutut arvutituru kasvu. Intel tõusiski turuliidriks, olles suurim mikroprotsessorite tootja. Intel kasutas oma turuosa hoidmiseks, peamiselt oma konkurendi [[AMD]] vastu, agressiivset ja vahel vastumeelsust
Intel oli
Intel on alustanud
== Ajalugu ==
=== Päritolu ja algusaastad ===
[[Pilt:Intelheadquarters.jpg|thumb|Inteli peakorter Santa Claras]]
=== Nime päritolu ===
Loomise ajal tahtsid Gordon Moore ja Robert Noyce oma
Aasta aega kasutasid nad nime NM Electronics, enne kui otsustasid nime '''INT'''egreeritud '''EL'''ektroonika kasuks, mis lühendatult ongi Intel <ref>{{cite web |title=Encyclopaedia Britannica. Intel Corporation|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/289747/Intel-Corporation|encyclopedia=[[Encyclopædia Britannica]]|accessdate=26. novembril 2008}}</ref>. Aga "Intel" oli juba ühe hotelliketi kaubamärk ja seega pidid nad sellele nimele õigused ostma. <ref>{{cite web |url=http://www.theinquirer.net/default.aspx?article=42469 |title=''Secret of Intel name revealed'' |publisher=[[The Inquirer]] |author=Theo Valich |date=19. september 2007 |accessdate=19. septembril 2007}}</ref> Hotell Imperial House Motels Inc. andis nimele kaubamärgitaotluse sisse [[21. oktoober|21. oktoobril]] 1968, enne Inteli avaldust [[24. aprill]]il [[1969]].<ref>http://www.trademarkia.com/intel-72310103.html</ref> See hotell kasutus seda kaubamärki esimest korda [[26. jaanuar]]il [[1967]], enne Inteli asutamist.
Intel kuulutas
=== Varajane ajalugu ===
Intel on
[[1980. aastad|1980-ndate]] aastate lõpuks osutus see otsus edukaks. Intelit aitas vee peal püsida õnnelik positsioon – nad olid [[IBM]]le mikroprotsessorite tarnijad, aga samuti ka [[IBM]] konkurentidele [[PC]] turul. Intel pani aluse 10 aastasele perioodile, mil temast sai peamine raudvara varustaja PC tööstusele. [[1990. aastad|1990-ndate]] aastate lõpuks oli [[Pentium]] protsessor teinud endale nime igas majapidamises.
53. rida ⟶ 50. rida:
===Vähenev nõudmine ja väljakutsed domineerimises ===
Tipp-mikroprotsessorite nõudlus aeglustus [[2000. aastad|2000-ndate]] aastate alguses. Konkurendid, peamiselt [[AMD]] (Intel'i suurim konkurent x86 arhitektuuri turul), kogusid tuntava osa turust, algselt odavate ja keskklassi kuuluvate protsessorite osas, kuid lõpuks kogu ulatuses ja Intel´i dominantne positsioon kahanes tunduvalt.<ref>{{cite news|url=http://community.seattletimes.nwsource.com/archive/?date=20060731&slug=btintelchip31|title=Intel Core 2 Duo a big leap in chip race|last=Wong|first=Nicole|date=2006-07-31|publisher=[[Seattle Times]]|accessdate=2009-10-15}}</ref> 2000-ndate aastate alguses üritas Craig Barrett mitmekesistada
Intel oli
<blockquote>
Tööstuses, kus tegeletakse pooljuhtidega, on innovatsioon asendamatu; läbimurded uurimistöödes on hädavajalikud sellele tööstusele. Aga teadustöö ja innovatsioon pooljuhtkiipide disainis on ohustatud ebaadekvaatsusest legaalsest kaitsest piraatluse ja volitamata kopeerimise eest. See probleem, mis on väga tähtis just Ameerikas, sai vastuse 1984 Semiconductor Chip Protection Act poolt. ... Seaduseelnõu keelab "kiibi piraatluse" -volitamata kopeerimise ja kopeeritud kiipide leviku.
61. rida ⟶ 58. rida:
Quoted in [http://cases.justia.com/us-court-of-appeals/F2/977/1555/304802/ Brooktree Corp. v. Advanced Micro Devices, Inc.], 977 F.2d 1555, 17 (Fed. Cir. 1992). See also ''Brooktree'', 21–22 (copyright and patent law ineffective).</ref> 1980-ndate lõpus ja [[1990. aastad|1990-ndate]] alguses, kui anti välja see seadus, andis Intel kohtusse firmad, kes tahtsid arendada kiipi konkurendiks [[Intel 80386]] protsessorile.<ref name="ReferenceA">"Bill Gates Speaks", page 29. ISBN 0-471-40169-2, ISBN 978-0-471-40169-8</ref> Hagi pani tuntava koorma konkurentidele, isegi kui Intel kaotas kohtulahingu.<ref name="ReferenceA"/> Rikkumised konkurentsiseadustes olid juba põhjustanud Intel`ile [[1990. aastad|1990-ndate]]
Aastal [[2005]] Paul Otellini organiseeris firma ümber ning fokuseeriti protsessorite ja kiibistiku äri platformidele (ettevõtted, digitaalne kodu, digitaalne tervis), see viis neid palkama üle 20 000 uue töötaja. [[2006]]. aasta septembris kasumite languse tõttu oli firma sunnitud koondama kuskil üle 10 500 inimese.
=== DRAM-ist mikroprotsessorini ===
[[1983]] [[personaalarvuti]]te ajastu algul, Intel'i kasum oli tugeva surve all, kui turule sekkusid Jaapani mälude ja kiipide tootjad. Siis otsustas President Andy Grove taanduda ning fokuseerida tegevus mikroprotsessoritele. Grove kirjeldas üleminekut raamatus ''Only the Paranoid Survive''. Võtmeelement tema plaanis oli arvamus, tollal oli see radikaalne, et Intel võiks saada ainukeseks allikaks populaarse mikroprotsessori [[Intel 8086]] mikroprotsessori järglaseks.
Kuni selle ajani ei olnud komplekssete skeemide tootmine piisavalt usaldusväärne, et firmad saaksid sõltuda ainult ühest varustajast, aga Grove alustas protsessorite tootmist kolmest geograafiliselt väga erinevast tehastest. Nad lõpetasid kiipide disainide litsentseerimise konkurentidele (nt. [[Zilog]] ja [[AMD]]). Kui
=== Partenlus Apple`iga ===
[[6. juuni]]l [[2005]] teatas [[Steve Jobs]] [[Apple]]
=== Classmate PC ===
Intel'i [[Classmate PC]] on firma esimene odav [[sülearvuti]].
83. rida ⟶ 84. rida:
* [http://software.intel.com/en-us/ Intel Software Network]
=== Videod ===
* [http://www.youtube.com/user/channelintel Intel YouTube channel]
|