Redaktsioon: 29. september 2009, kell 00:29 redigeeri Hardi27 (arutelu \| kaastöö) 4520 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. aprill 2010, kell 19:22 redigeeri eemalda Nene (arutelu \| kaastöö) 1209 muudatust P arvutiteadus -> informaatika Uuem muudatus →
13. rida: == Taust ja motiveering == Järjestusi kohtab kõikjal, vähemalt [[matemaatika]]s ja selle naabervaldkondades, näiteks [[~~arvutiteadus~~informaatika]]ess. Kõige esimene järjestus, millega puututakse kokku juba [[algkool]]imatemaatikas, on [[naturaalarv]]ude järjestus ≤. See intuitiivne mõiste on hõlpsasti ülekantav teistele arvuhulkadele, nagu näiteks [[täisarv]]udele ja [[reaalarv]]udele. Ettekujutus, et üks arv on teisega võrdne või teisest väiksem, on üks põhiline arvudega seotud intuitsioon üldse (kuigi tavaliselt pakub huvi ainult kahe arvu [[vahe]], mis järjestusega pole kindlaks määratud). Teine igapäevane näide on [[sõna]]de [[tähestikuline järjestus]] [[sõnastik]]us. Ülalmainitud järjestustel on üks eriomadus: iga elementi saab võrrelda mis tahes teise elemendiga, ehk teiste sõnadega, ta on teisest suurem, teisest väiksem või teisega võrdne. See nõue ei ole siiski alati soovitav. Üks tuntud näide on [[hulk]]ade järjestus, mis seisneb selles, et üks hulk võib olla teise [[alamhulk]]. Kui kõik ühe hulga elemendid on ühtlasi teise hulga elemendid, siis võib öelda, et esimene hulk onteisest hulgast või teise hulgaga väiksem või võrdne. Kuid on hulki, mida ei saa teineteisega sel kombel võrrelda, sest kummaski on elemente, mis teises puuduvad. Seega on tegemist osalise järjestusega, mitte täieliku ehk lineaarse järjestusega nagu ülaltoodud näidetes.

Osaliselt järjestatud hulk: erinevus redaktsioonide vahel