Redaktsioon: 3. september 2009, kell 14:03 redigeeri JAnDbot (arutelu \| kaastöö) Robotid 58 292 muudatust P robot lisas: ko, pl, pt, zh ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. aprill 2010, kell 23:40 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: Koostismineraalidest domineerivad [[savimineraal]]id, [[kvarts]] ning [[päevakivi]]d. Lisaks võib savikilt sisaldada ka [[Karbonaatsed mineraalid\|karbonaatseid]] [[mineraal]]e ([[kaltsiit]], [[dolomiit]], [[sideriit]]), [[Sulfiidsed mineraalid\|sulfiide]] ([[püriit]], [[markasiit]]), [[Raud\|rauaoksiide]] ([[hematiit]], [[götiit]]) ning [[kerogeen]]i. Savikildad on väga tähtsad [[kivim]]id, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega [[settekeskkond]]ades. Savi ja aleuriit [[Settimine\|settivad]] väheliikuva [[Vesi\|veega]] [[veekogu]]des. Näiteks [[Meri\|meredes]], mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks [[~~Laine (vesi)~~Veelained\|lainetuse]] mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka [[Järvesete\|järve-]] või [[Jõesete\|jõesetteist]]. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos [[liivakivi]] või [[lubjakivi]]ga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud. Savikilt ja [[kilt]] on erinevad kivimid. Esimene on sette-, teine aga [[moondekivim]]. Esimene on tihti teisele [[Lähtekivim (petroloogia)\|lähtekivimiks]] ehk teisitiöelduna on kilt savikilda [[Moone (geoloogia)\|moondumise]] tulem. Põhiline rusikareegel, mille alusel on lihtne savikilta kildast eristada, on [[läige]]. Savikilt on matt, kilt aga enamasti läikivama pinnaga. See tuleneb peamiselt savimineraalide moondumisest [[vilk]]udeks.

Savikilt: erinevus redaktsioonide vahel