Kuldar Sink: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Vaba (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
7. rida:
Aastal 1965 käis ta koos [[Arvo Pärt|Arvo Pärdiga]] "[[Varssavi sügis]]e" festivalil.
 
Noorpõlvest saadik rändas ta palju. seitsmeteistkümneaastasenaSeitsmeteistkümneaastasena sai ta esimest korda [[Dagestan]]i. Pärast seda käis [[Jaan Kaplinski|Jaan Kaplinskiga]] Burjaatias. Sellele järgnesid [[Taga-Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]]. Matkas ka [[Eesti]]s.
 
Viimased aastad veetis Kuldar Sink oma majas Võrumaal. Ta hukkkus selle maja põlengus.
22. rida:
Sellele järgnes vaikimise aeg, mil olulisem sündmus oli reis Kesk-Aasiasse. Seellest reisist, mille käigus ta tutvus kasahhi ja kirgiisi [[rahvamuusika]]ga sai alguse uus periood tema loomingus. Selle esimene oopus – Sonaat-triloogia „Mäed ning inimesed” klaverile ongi kirjutatud Kirgiisias Issõk-Kuli järve ääres. Sellele perioodile on omane multikultuurne idioom, idalik lõpmatult kestev aeg ja vaba, improviseeringu sarnane areng. Sinna kuulub ka „Sünni ja surma laulud”, vokaaltsükkel [[Federico García Lorca|F. García Lorca]] sõnadele ([[1985]]).
 
Viimane periood iseloomustub keele klaarimisega ja lihtsustamisega ning põhimõttelise eklektikaga. Enamik selle aja teoseid on kirjutatud liturgilistele tekstidele, nende seosseas on „Maarjamaa missa” mis kestab rohkem kui kolm tundi.
 
==Perekond==