Niidu-võiliblikas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
31. rida:
Liblikas lendab levila põhjaosas, kus aastas on üks põlvkond, juulis-augustis, aga levila lõunaosas pool aastat aprillist oktoobrini ja seal läheb üks põlvkond teiseks üle nii, et vahet näha polegi. On täheldatud niidu-võiliblikate [[ränne]]t.
 
Emased munevad [[muna]]d ühe-kahekaupa toidutaime [[leht|lehe]] alaküljele või varrele. Toidutaimedeks on [[liblikõielised]], näiteks [[hiirehernes]], [[lutsern]], [[tulikasnõiahammas]] ja [[ristik]]. Röövikut on täheldatud ka teistel taimedel: [[võlillvõilill]]el, [[mailane|mailasel]] ja [[mesikas|mesikal]]. [[Röövik]]ud tulevad munast välja umbes nädala pärast. Röövik on roheline, 4 kollase pikitriibuga. Keha seljapoolel jookseb neil 2 rida musti täppe. Röövikuid kohtab juunist sügiseni. Röövik on aeglane ja veedab harilikult kogu oma röövikuea ühel taimel. Algul sööb röövik lehti enam-vähem tervenisti ja muudab need rootsudeks, pärastpoole näsib ta lehti ainult servast. Lõpuks [[nukk (bioloogia)|nukk]]ub ta sellesama taime varrel.
 
Liblikas talvitub peamiselt röövikuna [[kõdu]]s või pinnases, kevadel ronib välja ja lõpetab arengu. Vahel talvituvad nukud.