Erinevus lehekülje "Penikeelelised" redaktsioonide vahel

Lisatud 1852 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
P
| familia_authority = [[Rchb.]]
}}
'''Penikeelelised''' (''Potamogetonaceae'') on [[üheidulehelised|üheiduleheliste]] [[õistaimedklass (bioloogia)|klassi]]e sugukond [[konnarohulaadkonnarohulaadsed|konnarohulaadsete]]sete seltsist.[[selts Sugukonda(bioloogia)|seltsi]] kuulub umbes 90kuuluv [[liiksugukond (bioloogia)|liikisugukond]].
Sugukonna tüüpperekond on [[penikeel]] (''Potamogeton'').
 
Sugukonda kuulub seitse [[perekond (bioloogia)|perekonda]] umbes 90 [[liik (bioloogia)|liigiga]]. Sugukonna [[tüüpperekond]] on [[penikeel]].
Penikeelelised on [[kosmopoliit (bioloogia)|kosmpoliitse]] levikuga.
 
Penikeelelised on [[kosmopoliit (bioloogia)|kosmpoliitse]] levikuga. Sagedamini kohtab neid väljaspool [[troopika]]t. Mägedes suudavad nad kasvada kõrgusel üle 3000 meetri. Troopikas kasvavad taimed aasta ringi, aga väljaspool, kus veekogud talvel jäätuvad ja vahel isegi põhjani kinni külmuvad, jäävad nad ellu üksnes [[juur]]tesse ja [[pung]]adesse kogutud toitainete abil.
Penikeelelised on [[püsik|mitmeaastased]] [[veetaimed]]. Sõltuvalt liigist võivad nende lehed olla kas veesisesed või ujulehed. Neil puuduvad [[kroonlehed]].
 
Penikeelelised on [[püsik|mitmeaastased]] [[veetaimed]]. Üldiselt kasvavad nad [[magevesi|magevees]], kõigest üksikud liigid suudavad elada merelahtedes, kus lainetus puudub, või [[soolajärv]]edes. Nad eelistavad seisvat vett, aga mõni liik saab hakkama nii seisva vee kui kiire vooluga [[veekogu]]s. Kui veekogu ära kuivab, siis enamik penikeelelisi hukkub, aga see ei käi kõigi liikide kohta: mõni suudab mõnda aega kuival elada, mõni talub isegi veekogu iga-aastast kuivamist.
 
Sõltuvalt liigist võivad nende lehed olla kas veesisesed või ujulehed. [[Vars|Varred]] põimuvad tihti kokku. [[Õis|Õitel]] puuduvad [[kroonlehed]], kuid [[tuppleht]]i, [[viljaleht]]i ja [[tolmukas|tolmukaid]] on 4.
 
Penikeelelised alustavad oma arengut, kinnitudes juurtega veekogu põhja. Juured on pikad ja sirged, harvem pisut harunenud. Kui taimejuured rebenevad ja vette vabalt hõljuma jäävad, siis võivad nad kusagil mujal jälle pinnasesse kinni jääda, seal juurduda ja elujõulisi taimi kasvatada.
 
== Kasutamine ==
 
Olulist majanduslikku tähtsust penikeelelistel ei ole. Neid sallitakse [[kalamajandus]]es, sest penikeeleliste varred pakuvad [[kalad]]ele kohta [[kudemine|kudemiseks]] ning ka [[maim]]ud leiavad sealt toitu ja varju. Kuid kokkupõimunud varred takistavad paatide ja teiste väikeste veesõidukite liikumist.
 
Kui veekogude puhastamisel sealt suurel hulgal penikeelelisi välja korjata, kõlbavad need hästi [[põld|põllule]] [[väetis]]eks panna. Isegi inimene võib mõnikord nende juurepaksendeid süüa, sest need sisaldavad palju [[tärklis]]t.
 
==Perekonnad==
27 160

muudatust