Jalta konverents: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Loveless (arutelu | kaastöö)
P robot muutis: an:Conferencia de Yalta
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Yalta summit 1945 with Churchill, Roosevelt, Stalin.jpg|thumb|Churchill, Roosvelt, Satlin]]
'''Jalta konverents''' ehk '''Krimmi konverents''' toimus NSV Liidus Krimmis [[Livaadia palee]]s 4. kuni [[11. veebruar]] [[1945]], kus [[NSVL]], [[USA]] ja [[Suurbritannia]] jaotasid ära [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] järgse [[Euroopa]] ja [[Aasia]]. Osa võtsid [[Winston Churchill]], [[Franklin Delano Roosevelt]] ja [[Jossif Stalin]].
 
Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid [[Winston Churchill]], [[Franklin Delano Roosevelt]] ja [[Jossif Stalin]] juhtimisel.
Nagu [[Teherani konverents]]ilgi, jätsid Churchill ja Roosevelt [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] Nõukogude mõjusfääri.
 
==Konverentsist osavõtjad==
Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti ette [[Saksamaa]] ja [[Berliin]]i jagamist okupatsioonitsoonideks.
===Ameerika Ühendriikide delegatsioon===
*[[Ameerika Ühendriikide president]], [[Franklin Delano Roosevelt]];
*[[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] (välisminister) [[Edward Stettinius]];
**presidendi nõunik [[Harry Hopkins]];
*[[Ameerika Ühendriikide saadik NSV Liidus]] W. [[Averell Harriman]];
Ameerika Ühendriikide relvajõude esindasid:
*Armee staabiülem kindral [[George Marshall]],
*Sõjamerejõudude staabiülem admiral [[Ernest J. King]];
*Õhujõudude staabiülema abi kindral L. Cutter;
*presidendi isikuliku staabi ülem admiral W. Leghy
*Ameerika Ühendriikide sõjalise missiooni juht NSV Liidus kindral George Dean;
Ameerika Ühendriikide delegatsioonis olid veel [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang]]ust: F. Matthews, [[Alger Hiss]], C. Bolen ning F.D. Roosvelti saatvad G.Birns, A.Flipp ja S.Earley.
===Suurbritannia delegatsioon===
===NSV Liidu delegatsioon===
==Konveretsi tulemused==
 
===Tulemused Eestile, Lätile, Leedule ja Poolale===
Paika pandi, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamist ning Saksamaa riigimehed ja väejuhid tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavaina kohtu ette.
Nagu [[Teherani konverents]]ilgi, jätsid Churchill ja Roosevelt [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] Nõukogude mõjusfääri.
 
Lääneliitlased nõustusid NSV Liidu nõudega ennesõjaaegsete Poola alade ([[Lääne-Ukraina]] ja [[Lääne-Valgevene]]) piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva [[Poola]] riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad: ([[Danzig]]- poolapäraselt [[Gdansk]]; [[Sileesia]], [[Breslau]] -poolapäraselt [[Wrocław]], [[Stettin]] - poolapäraselt [[Szczecin]] ja Ida-Preisimaa lõunapoolne osa, poolapäraselt [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Masuuria]].
Ühtlasi lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma<ref>[http://www.bu.edu/jeremymb/papers/paper-y1.htm A Footnote to Yalta]</ref>. Paljud neist tapeti Venemaal, ülejäänud saadeti sunnitöölaagritesse, kus suurem osa neist hukkus.
 
Enne sõda Saksamaale kulunud Ida-Preisimaa, põhjapoolne osa koos keskuse [[Köningsberg]]iga liideti NSV Liiduga [[Kaliningradi oblast]]ina.
 
===Tulemused Saksamaale ja Jaapanile===
Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti ette [[SaksamaaAustria]] ja [[Saksamaa]] ning [[Berliin]]i jagamist okupatsioonitsoonideks[[okupatsioonitsoon]]ideks nelja võitjariigi vahel.
{{Vaata|Nõukogude okupatsioon Saksamaal}}
{{Vaata|Nõukogude okupatsioon Austrias}}
{{Vaata|Lääne-Berliini blokaad}}
Paika pandi, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamist ning Saksamaa riigimehed ja väejuhid tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavaina kohtu ette.
{{Vaata|Nürnbergi tribunal}}
Konverentsil otsustati, et [[Nõukogude Liit]] pidi pärast Saksamaa vallutamist ründama [[Jaapan]]it.
 
Lepiti kokku [[Korea]] ühise okupeerimise suhtes, mis samuti viis Korea lõhenemiseni, erinevalt Saksamaast aga sõja - [[Korea sõda]] 1950-1953 - tulemusena.
===Tulemused nõukogude võimu vastu võidelnuile ja vene emigrantidele===
Ühtlasi lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma<ref>[http://www.bu.edu/jeremymb/papers/paper-y1.htm A Footnote to Yalta]</ref>. Paljud neist tapeti Venemaal, ülejäänud saadeti [[GULAG|sunnitöölaagritesse]], kus suurem osa neist hukkus.
 
==Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni loomine==
Määrati kindlaks [[ÜRO]] asutamiskonverentsi aeg [[San Francisco]]s [[25. aprill]] [[1945]].
 
==Konverentsi osapoolte vastuolud==
Juba paar nädalat peale konverentsi hakati üksteist süüdistama varasemate lepete rikkumises.
 
23. rida ⟶ 52. rida:
 
[[Kategooria:Teine maailmasõda]]
[[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]]
 
[[ar:اتفاقية يالطة]]
[[an:Conferencia de Yalta]]