Looduslik valik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et [[keskkond|keskkonna]]tingimused (ehk "loodus") määrab (ehk "valib"), kui hästi [[organism]]ide [[tunnus]]ed aitavad kaasa organismi ellujäämisele ja [[paljunemine|paljunemisele]]; organismid, kellel need tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla vähem [[viljakus|viljakad]]. Seni kuni keskkonnatingimused jäävad samaks või piisavalt lähedaseks, et need tunnused oleksid endiselt [[adaptiivsus|adaptiivsed]], muutuvad need tunnused [[populatsioon]]ides tavalisemateks. [[Liik (bioloogia)|Liigi]] [[ökoloogiline nišš|ökoloogilise niši]] kadumine või ülerahvastus [[arvukuse kasv]]u tagajärjel võib ellujäämiseks vajalikke adaptiivseid tunnuseid tunduvalt muuta. Sel juhul ning ka mis tahes keskkonnas, kus ellujäämist määrab rohkem [[ökoloogia]] kui [[teisesed sugutunnused]], leiab aset [[ökoloogiline valik]]. Viimast terminit kasutatakse ainult selleks, et tuua välja [[ristumine|ristumise]] ja [[paaritumine|paaritumisega]] mitteseotud tegurid.
Darwini teooria, mille kohaselt [[liik (bioloogia)|liik]]ide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel mittedeterministlikul kombel erinevad. Seda nähtust nimetas Darwin individuatsiooniks. Selles teoorias puuduvad väited selle kohta, kuidas individuatsioon töötab. Hilisemad avastused [[geneetika]]s [[seletus|seletavad]] mitmeid paljunemisel toimivaid mehhanisme: nii [[mittesuguline paljunemine|mittesugulise]] kui ka [[suguline paljunemine|sugulise paljunemise]] korral esinevad juhuslikud [[mutatsioon]]id (sealhulgas vead [[DNA]] [[transkriptsioon]]il); sugulise paljunemise puhul (järglasel on vanemate DNA segatud) on tähtsad mehhanismid ka [[geenitriiv]] ja [[geenisiire]]. [[Konkurents (bioloogia)|
Kuigi Charles Darwin pidas oluliseks eristada looduslikku valikut ja [[suguline valik|sugulist valikut]], ei tee [[neodarvinism|neodarvinistlik]] loodusliku valiku käsitlus neil vahet. Kui mingi muutus teeb järglased ellujäämisele või edukale paljunemisele kohasemaks, siis on selle muutusega järglastel suurem tõenäosus ellu jääda kui ilma selle muutuseta järglastel. Algsed tunnused ja kahjulikud tunnused kaovad, sest nendega järglased asenduvad edukamate sugulastega.
| |||