Omakirjastuslik tegevus Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida:
====Õppe- ja teaduskirjandus ning esseistika====
Mitmetes õppeasutustes kasutati kirjutusmasinatel paljundatud õppematerjale, konspekte, käsiraamatuid, allikmaterjale jm kirjandust juba [[1950. aastad|1950. aastatel]]. Üheks põhjuseks oli nende kasutajate suhteliselt väike arv, aga samuti ka riikliku toetuse puudumine. Kõige iseloomulikum oli see [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]] ja teistel kirikuga seotud aladel.
Tihtipeale kirjutati ka teaduslikke uurimusi või tõlgiti mujal ilmunud tekste ilma lootuseta neid kunagi avaldada. Sellised tööd võisid samuti huviliste ringis paljuneda ja levida. Sageli olid need masinkirjalised väljaanded köidetud, tihtipeale ka illustratsioonidega või joonistega varustatud jne.
19. rida:
[[1960. aastad|60. aastate]] lõpul ja [[1970. aastad|70. aastate]] esimesel poolel hakkasid sel kombel ilmuma mitmesugused valikkogumikud, sisaldades peamiselt välisajakirjandusest tõlgitud artikleid, aga ka originaalmaterjale. Mitmed taolised kogumikud ilmusid perioodiliselt läbi aastate. Tuntumad neist: "[[Thespis]]" (teatriajakiri), "[[Visarid]]" (kunstiajakiri), "[[Magisteerium]]" (''New Age'' ajakiri).
Läbi kogu selle aja trükiti mitmekordselt ümber, paljundati ja levitati [[väliseestlased|väliseestlaste]] teoseid, eelmise Eesti Vabariigi ajal ja saksa okupatsiooni ajal ilmunud raamatuid ja artikleid ning palju muud. Arvatavasti kõige suurema leviku osaliseks said [[Uku Masing]]u esseed ja artiklid.
====Ilukirjandus====
| |||