Omakirjastuslik tegevus Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
25. rida:
[[1960. aastad|1960. aastate]] teisel poolel kujunesid välja uued suunad ja huvid [[luule]]s. Paljud autorid ei pääsenud või ei tahtnudki pääseda nõukogude ametlikesse väljaannetesse. Koostati ja trükiti ümber nende teoseid ja lasti need tuttavate hulgas ringlema, kus neid edasi paljundati ja levitati.
Sellisel viisil levisid [[Artur Alliksaar]]e, [[Uku Masing]]u, [[Kalju Lepik]]u, [[Karl Ristikivi]], [[Ilmar Laaban]]i, [[Harri Asi]], [[Ivar Grünthal]]i, [[Heiti Talvik]]u jpt juba varem kirjutatud või välismaal ilmunud luuletused, poeemid ja luulekogud.
Arvatavasti kõige suurema leviku osaliseks sai [[Paul-Eerik Rummo]] luulekogu "Saatja aadress ja teisi luuletusi". [[1972]]. aastal keelduti seda ametlikult avaldamast. Kogu levis aga laialdaselt omakirjastuslikul teel ning isegi selle esimene retsensioon pidi ilmuma omakirjastuslikus väljaandes "Vigilia".
| |||