Amalienborgi loss: erinevus redaktsioonide vahel

* Frederik VIII loss ([[Joachim Brockdorff|Brockdorff]]i loss)

* Christian IX loss ([[Hans Schack|Schack]]i loss)

[[1794]] ostis lossi kuningas [[Christian VII]] poolvend [[Frederik (Taani ja Norra kroonprints)|Frederik]], kelle käsul kunstnik ja arhitekt [[Nikolai Abildgaard]] tõi sisekujundusse Prantsuse [[ampiirstiil]]i elemente. Loss nimetatisai Christianoma VIInime järgikroonprints taFrederiki poja, [[Christian VIII|Christian Frederiki]] pooltjärgi, kes kasvas selles lossis, võttis pärast isa surma [[1805]]. aastal lossi üle ning sai kuningaksChristian VIII nime all [[1839]]. aastal kuningaks.

[[Christian VII]]VIII suri [[1848]] ja leskkuninganna Caroline Amalie [[1881]]. Aastail [[1885]] - –[[18391898]] kasutas lossi välisministeerium. ning [[1839]]1898 kolisid lossi [[Christian X|kroonprints Christian]] (kuningana Christian X) ja [[Alexandrine (Taani kuninganna)|kroonprintsess Alexandrine]]. Pärast [[Christian X]] surma oli loss prints [[Knud (Taani prints)|Knudi]] kasutuses.

Praeguseks on endisest [[rokokoo]] interjöörist säilinud suhteliselt vähe.

See on idapoolseim loss ning oli koduks kuninganna [[Ingrid (Taani kuninganna)|Ingrid]]ile kuni ta surmani [[2000]]. aastal.

Praeguseks on lõppenud renoveerimistööd ning peagi kolivad siia [[Frederik (Taani kroonprints)|kroonprints Frederik]] ja [[Mary (Taani kroonprintsess)|kroonprintsess Mary]].

Loss ehitati [[1750]] krahv [[Joachim Brockdorff]]i jaoks. Pärast krahvi surma [[1763]] läks loss [[Adam Gottlob Moltke]] omandusse. Kaks aastat hiljem müüs Moltke lossi [[Frederik V]]-le.

[[1767]] läks loss Sisekaitse AkadeemiaSõjaväeakadeemia kasutusse ning [[1788]] paigutati seniste mereväelastearmeekadettide asemel lossi armee kadetidmereväekadetid. [[1827]] koliti Akadeemiaakadeemia lossist välja.

Järgneva aasta jooksul valmistati lossi ette [[Frederik VII]] ja ta abikaasa, printsess [[Vilhelmine Marie]] jaoks. Pärast seda, kui abielu [[1837]] lahutati, elasid lossis mitmed teised kuningapere liikmed. [[1869]] sai lossist [[Frederik VIII]] kodu ning [[1934]] kolisid lossi [[Frederik IX]] ja [[Ingrid (Taani kuninganna)|kuninganna Ingrid]].

Ehitustöödega alustati [[1750]] arhitekt Eigtvedi poolt. ning esimeneEsimene töödejuhataja oli [[Christian Josef Zuber]] ning pärast teda [[Philip de Lange]].

Algselt oli loss planeeritud [[Severin Løvenskjold]]i jaoks, kuid [[1754]] loobus ta majanduslike raskuste tõttu lossist. Valmiv loss läks seejärel krahvinna [[Anne Sophie Schack]]i ja ta lapselapse [[Hans Schack]]i omandusse. Peagi pärast omanikevahetust tekkinudtoimunud tulekahju peatas lossi ehitamise paariks aastaks.

[[7. jaanuar]]il [[1757]] abiellus [[Hans Schack]] krahvinna [[Ulrikke Auguste Vilhelmine Moltke]]ga, kes oli krahv [[Adam Gottlob Moltke]] tütar, ning krahvi väimehena sai Hans Schack palgata parimaid arhitekte ningja kunstnikke ehitustööde lõpuleviimiseks.

Ratsamonumendi idee autor oli krahv Moltke ning monumendi rajas Prantsuse skulptor [[Jacques-Francois-Joseph Saly]]. Töödega alustati [[1753]] ning nurgakivi pandi [[1760]]. Monument valmis [[1771]], viis aastat pärast [[Frederik V]] surma [[1766]]ndal. aastal.