Erinevus lehekülje "Omakirjastuslik tegevus Eestis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Algus)
 
'''Omakirjastuslik tegevus''' oli [[Eesti]]s peamiselt [[1960. aastad|1960.]] kuni [[1980. aastad|1980. aastateni]] levinud sõltumatu [[kirjandus]]e väljaandmine.
 
===Taust===
 
Nii nagu kogu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], nii oli ka okupeeritud Eestis kehtestatud trükisõnale [[tsensuur]] ning kirjastustegevusega tohtisid tegeleda vaid [[Kommunistlik partei|kommunistliku partei]] kontrolli all olevad [[kirjastus]]ed.
 
Seetõttu paljundati vajalikku ja huvipakkuvat kirjandust sageli [[kirjutusmasin]]atel läbi [[kopeerpaber]]i mitmekordselt ümber trükkides. Suurema hulga koopiate saamiseks kasutati võimalikult õhukest paberit. Kasutati ka teksti pildistamist ja fotograafilist paljundamist. Paljundusmasinad olid tol ajal vähe levinud ja need olid [[KGB]] range kontrolli all. Trükikojad ja trükimasinad olid eriti rangelt valvatud.
 
===Liigid===
 
====Õppe- ja teaduskirjandus ning esseistika====
 
Mitmetes õppeasutustes kasutati kirjutusmasinatel paljundatud õppematerjale, konspekte, käsiraamatuid, allikmaterjale jm kirjandust juba [[1950. aastad|1950. aastatel]]. Üheks põhjuseks oli nende kasutajate suhteliselt väike arv, aga samuti ka riikliku toetuse puudumine. Kõige iseloomulikum oli see Usuteaduse Instituudis ja teistel kirikuga seotud aladel.
 
Tihtipeale kirjutati ka teaduslikke uurimusi või tõlgiti mujal ilmunud tekste ilma lootuseta neid kunagi avaldada. Sellised tööd võisid samuti huviliste ringis paljuneda ja levida. Sageli olid need masinkirjalised väljaanded köidetud, tihtipeale ka illustratsioonidega või joonistega varustatud jne.
 
[[1960. aastad|1960. aastatel]] hakkasid üha rohkem levima mitmesugused alternatiivsed mõttevoolud ja -suunad: [[alternatiivmeditsiin]], [[orientalistika]], ''[[New Age]]'' liikumised jmt. Sellega kaasnes ka vastava kirjanduse väljaandmine samasugusel viisil.
 
[[1960. aastad|60. aastate]] lõpul ja [[1970. aastad|70. aastate]] esimesel poolel hakkasid sel kombel ilmuma mitmesugused valikkogumikud, sisaldades peamiselt välisajakirjandusest tõlgitud artikleid, aga ka originaalmaterjale. Mitmed taolised kogumikud ilmusid perioodiliselt läbi aastate. Tuntumad neist: "[[Thespis]]" (teatriajakiri), "[[Visarid]]" (kunstiajakiri), "[[Magisteerium]]" (''New Age'' ajakiri).
 
Läbi kogu selle aja trükiti mitmekordselt ümber, paljundati ja levitati [[väliseestlased|väliseestlaste]] teoseid, eelmise Eesti Vabariigi ajal ja saksa okupatsiooni ajal ilmunud raamatuid ja artikleid ning palju muud. Arvatavasti kõige suurema leviku osaliseks said [[Uku Masing]]u esseed ja artiklid.
 
====Ilukirjandus====
 
[[1960. aastad|1960. aastate]] teisel poolel kujunesid välja uued suunad ja huvid [[luule]]s. Paljud autorid ei pääsenud või ei tahtnudki pääseda nõukogude ametlikesse väljaannetesse. Koostati ja trükiti ümber nende teoseid ja lasti need tuttavate hulgas ringlema, kus neid edasi paljundati ja levitati.
 
Sellisel viisil levisid [[Artur Alliksaar]]e, [[Uku Masing]]u, [[Kalju Lepik]]u, [[Karl Ristikivi]], [[Harri Asi]], [[Ivar Grünthal]]i, [[Heiti Talvik]]u jpt juba varem kirjutatud või välismaal ilmunud luuletused, poeemid ja luulekogud.
 
Sellisel viisil levis ka noorte autorite looming. Esialgu ametlikult küll ENSV Kirjanike Liidu juurde kuuluvate Noorte Autorite Koondiste väljaannetena ("Hees"), hiljem juba täiesti sõltumatutena ilmusid peamiselt originaalluulet sisaldavad almanahhid "Hees" (I – IV), "Marm", "Kamikadze" (I – III) ning rida üksikkogumikke ("Meie", "Karjamaa", "Kolme mehe laulud", "Salong", "Tõlet" jpt).
 
Omaette nähtuse moodustas masikirjalise ajalehe "[[Poolpäevaleht]]", mida ilmus 7 numbrit. Esseistikat sisaldav "[[Vigilia]]" ilmus 5 numbrit.
 
====Poliitiline kirjandus====
 
{{pooleli}}
 
====Välislingid====
 
[http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2005/b17448578/unt.pdf Omakirjastuslikud väljaanded. Kersti Undi magistritöö pdf-formaadis.]
 
===Vaata ka===
 
[[Samizdat]]
 
[[Kategooria:Eesti kirjandus]]