Alfred de Vigny: erinevus redaktsioonide vahel

 

AdV sündis vanas, revolutsiooni poolt ruineeritud aadliperekonnas. Kibestunud vanemad kasvatasid AdV kuningatruuduse ja Napoleoni vihkamise vaimus. Restauratsiooni ajaks on AdV jõudnud kõrgemasse ohvitseride kooli ja esialgu tunneb ta kuningavõimu taastamise üle siirast heameelt. 18-aastaselt katkestab ta õpingud ning temast saab kuninglik alamleitnant ainult aadlikest koosnevas kompaniis. Kuid peagi pettub ta teenistuses kuivõrd tema ainukeseks „kangelasteoks” jääb Louis XVIII eskortimine Napoleoni tagasipöördumise ajal Elbalt.

 

 

AdV nägemuses on inimkonna arengut innustava geniaalsuse hinnaks üksindus. Nii nagu poeet on Jumalast hüljatud, nii on seda ka kogu inimkond, kellel on valida ainult kannatuse ja surma vahel. Kannatus ja inimese vaprus saatusele vastu astumisel tagavad inimväärikuse. Pärast ebaõnnestunud katset poliitikasse lülituda (1848) elab AdV tagasitõmbunult ja kirjutab mälestusi, mis ilmuvad 1867. aastal („Päevik”).