Redaktsioon: 5. aprill 2010, kell 00:38 redigeeri Ssgreporter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8474 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. aprill 2010, kell 00:36 redigeeri eemalda Aasaru (arutelu \| kaastöö) 100 muudatust Kirjutasin uue versiooni, protokolli kohta viskasin info välja, see vajab eraldi pikemat peatükki Uuem muudatus →
1. rida: {{allikad}} ~~{{toimeta}}~~ '''Internetitelefon''' või '''IP-telefon''' (inglise keeles ka ''VoIP,Voice over Internet Protocol'' 'Hääl üle InternetiProtokolli') on ~~uusim~~ kõneside liik, mille puhul kasutatakse heli transpordiks IP andmesidepakette, mida liigutatakse üle [[Internet]]i või [[kohtvõrk\|kohtvõrgu]]. Tuntuim internetitelefoni pakkuja on [[Skype]]. Tuntuim internetitelefoni pakkuja on [[Skype]], kes kasutab selleks enda loodud protokolli. Veel on maailmas laialdaselt kasutusel SIP-protokollil põhinevad lahendused, mida pakuvad ka Eesti teenusepakkujad (Elion (muuhulgas Hotifon), EMT, Starman, Elisa, Norby ja teised). Internetitelefoni kasutades saab helistada ühest arvutist teise, aga samas on kõnedeks võimalik kasutada ka tavatelefone imiteerivaid telefoniaparaate. Eksisteerivad ka teenused, kus tavatelefonilt algatatud kõne suunatakse keskjaamas üle Interneti ja see jõuab vastuvõtjani IP-kõnena või suunatakse vastuvõtja geograafilise asukoha lähistel tagasi tavatelefoni süsteemi, nii saab kaugekõned asendada internetiühenduse ja kohalike kõnedega, mis on sageli soodsamad. Tavatelefoni puhul luuakse osapoolte vahel kõne ajaks püsiv ühenduskanal, mille kaudu edastatakse heli [[analoogsignaal]]. Internetitelefonis aga heli [[digitaliseerimine\|digitaliseeritakse]], [[Andmete pakkimine\|pakitakse]], jaotatakse pakettideks ja saadetakse üle Interneti tükkhaaval, samamoodi nagu edastatakse võrgu kaudu vahetatavad veebilehed ja failid. Vastuvõtja juures vastu võetud paketid pakitakse lahti, järjestatakse ja mängitakse ette. Tänu tänapäeva personaalarvutite suurele arvutusvõimsusele ja kiiretele võrguühendustele toimub selline edastusviis pea-aegu ilma kasutajale märgatava ajalise viiteta. ==Eelised== * Odavam hind võrreldes tavatelefoniga - vajalik on piisavalt kiire internetiühenduse olemasolu, kõne andmed edastatakse üle võrgu ja eraldi iga kõne pealt ei tule kulutusi teha. Eriti märkimisväärne sääst eksisteerib kaugekõnede puhul, sest suurem füüsiline distants ei mõjuta internetitelefoni kõne hinda. * Lisateenused - võimalus pidada rohkearvuliste osapooltega konverentskõnesid, vahetada kõne ajal koos heliga ka videopilti, tekstsõnumeid või faile. * Puudub seos füüsilise asukohaga, kõnesid saab teha ja vastu võtta mistahes asukohast, kus eksisteerib internetiühendus. ==Puudused== * [[Hädaabi\|Hädaabikõnesid]] ei saa teha, sest IP võrgu olemus ei võimalda helistaja füüsilist asukohta tuvastada, see on aga vajalik kõne suunamiseks antud piirkonna päästeameti kõnekeskusesse. * Elektrikatkestuse korral ei ole üldjuhul võimalik kõnesid teha, sest erinevalt tava- ja mobiiltelefonist, vajavad internetiühenduse tagavad võrguseadmed ([[modem]], [[ruuter]], [[wifi\|traadita võrgu]] tugijaam, lauaarvuti) oma toimimiseks võrguvoolu toidet. * Kõnekvaliteet sõltub internetiühenduse kiirusest ja koormusest - aeglase või koormatud ühenduse puhul võib kõne hakkida või katkeda * Ajaline viide, mida põhjustab andmete kandmine üle võrgu ilma et eksisteeriks selleks otstarbeks reserveeritud püsivat füüsilist kanalit. * Võrgu ülesehitusest tulenevad takistused - kui mõlemad kõne osapooled asuvad erinevates tulemüüriga kaitstud [[LAN\|kohtvõrkudes]], siis on kõne algatamiseks ja edastamiseks vajalik avalikus võrgus asuv kolmas osapool või keskne [[server]]. [[Kategooria:Telefon]]

Internetitelefon: erinevus redaktsioonide vahel