'''Stratosfäär''' on [[atmosfäärikiht]] [[tropopaus]]i kohal, mis paikneb kõrgusel 13–45<ref name="aeroclub">[http://aeroclub.com.ua/?module=articles&c=Book&b=1&a=2 Атмосфера - условное деление на слои]</ref> (10–50<ref name="physic.ut">[http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/metklim/ehitus.pdf Atmosfääri ehitus]</ref>) km.
Stratosfääri alamosasalaosas (kuni 20 km) on [[õhutemperatuur]] on konstantne, ülemosasülaosas (kuni 40 km) tõuseb kuni [[stratopaus]]i alapiirini alatesvahemikus -−56,5 kuni 0,8 °С. Sellega seoses puudub stratosfääris [[konvektsioon]], aga esineb [[inversioon]]. EdasiStratosfääri kohal paikneb [[stratopaus]] – üleminekukiht, mis ulatub kõrguseni 55 km, kus õhutemperatuur ei muutu ja mis on stratosfääri ja [[mesosfäär]]i piiriks.
Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri [[osoon]]iist (kõrgustekõrgusvahemikus vahemikul 15-2015–20 kuni 55-6055–60 km), millinemis on peamine stratosfääri termilise reziimisoojusrežiimi kujundaja ja mis määrab elu ülempiiriülemise piiri [[biosfäär]]is. Kõrgusega kasvab osooni kontsentratsioon ja sellega kaasneb õhutemperatuuri kasv. Stratosfääri õhu soojenemise põhjuseks on [[ultraviolettkiirgus]]e (kiirguse lainepikkuste vahemikus 180—200180–200 nm) neelamineneeldumine osooni molekulitegamolekulides.
Kõrgusel 20–30 km on osooni kontsntratsioonkontsentratsioon maksimaalne (umbes 10 ppmv võrreldes 0,04 ppmv troposfääris<ref name="physic.ut"/>) ja siin paikneb nn [[osoonikiht]]. Osooni jaotust mõjutavad oluliselt meteoroloogilised tingimused ja [[geograafiline laius]].
EnamusEnamik osoonist tekib ja laguneb [[troopika]]s stratosfääri ülemises osas, aga dissotsieerub stratosfääri alumises osas ja suurematel laiuskraaditel kui tekib.<ref name="physic.ut"/> Osooni lagundajad on vabad radikaalid, [[lämmastikmonooksiid]] (NO) ja halogeenühendid (sh ka [[freoon]]id)
[[Veeaur]] stratosfääris peaaegu puudub, selle kontsentratsioon on väga madal.
