Eesti Roheline Liikumine: erinevus redaktsioonide vahel

ERL-i sünd oli 1986.-1988. aasta [[fosforiidisõda|fosforiidisõjas]] võitnud keskkonnaaktivistide tegevuse loogiliseks jätkuks. Idee luua loodussõprade poliitiline ühendus tõusis esile ligi 800 "rohelise mõttelaadiga" inimese kogunemisel 28. aprillil 1988 Tallinna vanas Poliitharidusmajas. Moodustatud initsiatiivgrupp ([[Juhan Aare]], [[Rein Einasto]], [[Peeter Liiv]], [[Tiit Made]], [[Ants Paju]], [[Vello Pohla]], [[Eino Väärtnõu]]), kes töötasid välja põhikirja ja programmi projektid. ERL-i asutamiskoosolek toimus Tallinna uues Poliitharidusmaja (hiljem [[Sakala Keskus]], nüüd lammutatud, mille kohal on Solarise keskus) suures saalis 23. mail 1988. aasta kõigile avatud rahvakoosolekul. Kohal oli rohkem kui 2000 inimest. See oli selgeks signaaliks Eesti üldsuse vastuiseisust [[NSV Liidu Plaanikomitee]] ekspertkomisjonile, kes pidi neli päeva hiljem otsustama Virumaale rajada kavatsetava fosforiidikaevanduse küsimuse. ERLi esimeheks valiti Juhan Aare ja aseesimeheks Tiit Made. Juhatuse koosseisu delegeeriti Rein Einasto, [[Mario Kivistik]], [[Ott Kool]], Peeter Liiv, [[Endel Lippmaa]], [[Lennart Meri]], Ants Paju, Vello Pohla ja Eino Väärtnõu.

ERL korraldas mitmeid [[Roheliste rattaretked|rattaretki]] loodushoiu küsimuste selgitamiseks. 6. juunil 1988 toimus [[Tallinna LinnahallisLinnahall]]is ERLi korraldatud rahvakogunemine rohkem kui 5000 inimesele, kus vastu võetud otsuses mõisteti hukka EKP Keskkomitee ebademokraatlik tegevus, avaldati usaldamatust parteijuhtidele [[Karl VainoleVaino]]le ja [[Bruno SaulileSaul]]ile, nõuti põlevkivi röövkasutamise lõpetamist, Viru soojuselektrijaama rajamise plaanidest loobumist, [[vööndiaeg|vööndiaja]] taastamist, migratsiooniga seotud küsimuste avalikustamist jm. Teine ERLi rahvakoosolek toimus 25. augustil 1988 Tallinna Linnahallis, kus sama suure osavõtjate foorumi juuresolekul võeti vastu ERL-i Resolutsioon nr. 1, milles nõuti kategooriliselt Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe Bruno Sauli ametist vabastamist 60 päeva jooksul. Saul oli endale teinud nime kui Eesti fosforiidikaevandamise laiendamise eestvedaja. Saul vabastati ametist 16. nevembrilnovembril Eesti NSV Ülemnõukogu istungjärgul. Samal päeval avaldas ERLi juhatus Resolutsiooni nr. 2, milles nõuti kokku tulnud Ülemnõukogult paranduste sisseviimist Eesti NSV konstitustsioonikonstitutsiooni, et oleks tagatud Eesti NSV seaduste ülimuslikkus. Toetati ka ideed vastu võtta Eesti taasiseseisvumisele väga oluline suveräänsusdeklaratsioon, mis ka teoks sai.

Sel hetkel oli ERL Eesti poliitilise ärkamise liidriks ja rahva hulgas ülipopulaarne tänu oma pragmaatilisele tegutsemisele. ERL-i poolt välja töötatud otsused, pöördumised ja ühiskonna ümberkorraldamise ettepanekud kandusid kiiresti loomisel olnud erakondade ja liikumiste programmidesse. Sedavõrd, kuivõrd tugevnes ja laienes [[Rahvarinne|Rahvarinde]] poliitiline haare, taandus ERL peamise rahva meelsuse kujundaja rollist. Suurem osa tema liikmetest ühines Rahvarindega. 1990. aasta Ülemnõukogu valimistel osutusid valituks ERL-i egiidi all vaid Vello Pohla ja [[Villu Jürjo]]. Tiit Made sai isikumandaadi [[Eesti Ettevõtjate Erakond|Eesti Ettevõtjate Erakonna]] nimekirjast. [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] saadikukandidaatiks esitamise taga oli ka Tartumaa Roheliste Liit.

ERL on mitme välisorganisatsiooni liige, näiteks [[Maa Sõbrad]] (''Friends of Eart''hEarth"), [[Puhta Läänemere Ühendus]], [[Taiga Päästmise Võrgustik]] (''Taiga Rescue Network'').