Redaktsioon: 1. aprill 2010, kell 23:37 redigeeri Geonarva (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 722 muudatust +iw ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. aprill 2010, kell 14:00 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Pinnavorm''' ehk '''reljeefivorm''' on mis tahes [[loodus]]lik või inimtekkeline [[maapind\|maapinna]] või [[merepõhi\|merepõhja]] osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest. ~~Pinnavormideks~~Pinnavormid ~~võib~~on ~~olla~~näiteks [[jõeorg]], [[voor]], ja [[sandur]], ~~aga~~kuid ka näiteks [[tuhamägi]]. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. ~~Pinnavormiks~~Pinnavormide hulgas on nii [[Himaalaja]] [[mäestik]] (~~megavormid~~[[megavorm]]id) kui ka väikesed [[vihmauure\|vihmauurded]] (~~nanovormid~~[[nanovorm]]). ==Liigitus kuju järgi== Kuju järgi jaotatakse pinnavormid [[positiivne pinnavorm\|~~positiivseiks~~positiivseteks]], [[neutraalne pinnavorm\|~~neutraalseiks~~neutraalseteks]] ja [[negatiivne pinnavorm\|~~negatiivseiks pinnavormideks~~negatiivseteks]].<ref>Väike entsüklopeedia 2002. Eesti entsüklopeedia kirjastus, 2001. Lk 935.</ref> Positiivsed pinnavormid on ümbritsevast alast kõrgemad, negatiivsed aga madalamad. ==Liigitus suuruse järgi== Pinnavormide suuruse alusel eristatakse: [[planetaarne pinnavorm\|planetaarseid pinnavorme]] – näiteks [[Ookeani keskahelik\|ookeanide keskahelikud]] või [[Manner\|mandrid]] koos [[mandrilava]] ehk šelfiga. [[megavorm]]e – ~~mäestikusüsteemid~~[[mäestikusüsteem]]id ~~nagu~~(näiteks [[Andid]]), ~~aga ka~~ suured ~~tasandikud~~[[tasandik]]ud, näiteks [[Lääne-Siberi madalik]] (sajad tuhanded ruutkilomeetrid); [[makrovorm]]e – [[Otepää kõrgustik]] ja muud tuhandete ruutkilomeetrite suurused vormid; [[mesovorm]]e – [[voorestik]]ud ja muud kuni 10 km² suurusega alad; [[mikrovorm]]e – väiksema ebatasasused, näiteks [[astang]]ud eespool mainitud pinnavormidel; [[nanovorm]]e – vihmauurded, [[kartulivagu\|kartulivaod]] jms. ==Liigestustihedus ja -sügavus== Teatud ala [[pinnamood\|pinnamoe]] ehk reljeefi iseloomustamiseks kasutatakse ~~mõisteid liigestustihedus~~liigestustiheduse ja ~~liigestussügavus~~liigestussügavuse mõistet. [[Liigestustihedus]] on positiivsete pinnavormide hulk teatud alal,: mida rohkem neid on, seda liigestatum (suurema liigestustihedusega) on reljeef. Näiteks [[Karula kõrgendik]] on suhteliselt suure liigestustihedusega pinnavorm. [[Liigestussügavus]] on teatud maa-ala kõrguste vahe negatiivsete pinnavormide põhjast positiivsete pinnavormide tippu. Mida suurem vahe, seda suurema liigestussügavusega on reljeef. ==Pinnavormide kaardistamine== Pinnavorme kujutavat [[kaart (kartograafia)\|kaart]]i nimetatakse [[topograafiline kaart\|topograafiliseks kaardiks]]. ==Pinnavormide teke== Pinnavorme ~~kujutatakse~~kujunevad [[geoloogilised sisejõud\|geoloogiliste sise-]] ehk endogeensete jõudude ja [[geoloogilised välisjõud\|geoloogiliste välisjõudude]] ehk eksogeensete jõudude, kosmiliste ja bioloogiliste tegurite ning inimtegevuse mõjul. Eksogeensete jõudude ~~avaldumise läbi~~toimel tekkinud pinnavormid jaotatakse ~~omakorda veel~~ [[kuhjelised pinnavormid\|kuhjelisteks]] ja [[kulutuslikud pinnavormid\|kulutuslikeks]]. Tekketeguri alusel saab pinnavormid liigitada järgmisteks rühmadeks:

Pinnavorm: erinevus redaktsioonide vahel