Ludvig Nobel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot lisas: ar:لودفيغ نوبل |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Nobel.jpg|thumb]]
'''Ludvig Nobel''' ([[27. juuli]] [[1831]] [[Stockholm]] – [[12. aprill]] [[1888]] [[Cannes]]) oli rootsi ärimees, kes koos vanema venna [[Robert Nobel|Robertiga]] rajas [[Branobel]]i, [[Bakuu]]s [[nafta]]t pumbanud kompanii ning ehitas maailma esimese [[naftatanker]]i "[[Zoroaster]]". Tuntum on Nobelite suguvõsast on siiski Ludvigi noorem vend [[Alfred Nobel|Alfred]].
Lugvig Nobel sündis 1831. aastal Rootsis [[Stockholm]]is, kuid kolis siis koos ema ja vendadega [[Emil Nobel|Emil]]i, [[Robert Nobel|Robert]]i ja [[Alfred Nobel|Alfred]]iga Venemaale [[Peterburi]] oktoobris 1842. aastal, kus nende isa [[Immanuel Nobel]] (1801-1896) oli siirdunud äri laiendamiseks [[1838]]. aastal. Immanuel Nobel tegeles samuti leiutamisega ning töötas välja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[sõjalaevastik]]u jaoks uut tüüpi [[meremiin]]i, millele saadud riiklik tellimus ning riigi poolt ostetud [[patent]] miinile võimaldas tal tuua Venemaale ka oma pere ning asutada koos kindral Ogareviga mehhaanikaettevõtte, mis asus Peterburis [[Peterburi saar]]el. [[1851]]. aastal asutas ta ka ettevõtte "Nobel ja pojad", mis saavutas suure kasumlikkuse Venemaa poolt peetava [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal kaitseeesmärkidel kasutatavate miinide riiklikke tellimuste täitmisel. Kuid pärast sõjategevuse lõppu tellimused lõppesid ning ettevõte läks [[1859]]. aastsl [[pankrott]]i. Pärast pankrotti lahkus Immanuel Nobel koos naise ja poeg Emiliga Venemaalt, kuid seni isa ettevõttes töötanud Ludvig Nobel ja Robert Nobel jäid Venemaale.
Pärast isa lahkumist Venemaalat alustas Ludvig Nobel iseseisvat majandustegevust ning rentis 1859. aastal mehaanikatöökoja Peterburis, mille ostis välja juba 1861. aastal ning ,moodustas selle töökoja baasil "Mehaanikaettevõtte Ludvig Nobel", mis asus täitma nii sõjalisi ([[vintpüss]]e, [[mürsk]]e, [[miin]]e jne) kui ka tsiviiltellimusi [[metallitöötluspink]]e jms. ettevõte tõusis kõrgetasemeliseks mehaanikaettevõtteks, kus väljaõpetatud spetsialistid ja tööstuslahendused anti edasi Venemaa teistele sõjatööstusettevõtetele [[Tuula relvatehas]], [[Iževski relvatehas]] ja [[Sestroretški relvatehas]]tele. Panuse eest Venemaa relvatööstuse arendamisse autasustati Ludvig Nobelit 2. järgu [[Püha Anna orden]]iga [[11. aprill]]il [[1875]]. aastal.
Ludvig Nobeli tegevus ei piirdunud ainult mehaanikatöödega, vaid ta oli ka osaline oma vennna [[Robert Nobel]]i poolt [[Must meri|Musta mere]] ääres alustatud naftatööstuses, mille edendamiseks töötas ta välja nafta transpordiks puuraukudest vajaliku transportsüsteeme raudteevedudeks metallist [[kütusetsistern]]id, maad mööda transpordiks ja säilitamiseks metallist torujuhtmestiku põhimõtted ja meritsi transpordiks naftasaaduste [[tankerlaev]]a.
==Perekond==
Ludvig Nobelil oli
==Mälestuse jäädvustamine==
Pärast Ludvig Nobeli surma [[1888]]. aastal asutati Peterburi Mäetehnikumis ja ja Tehnoloogiainstituudis, Troonipärija Nikolai nimelises kutsekoolis (''ремесленное училище Цесаревича Николая''), Peterburi Kommertskoolis ja Esimeses [[Reaalkool]]is ning Bakuu reaalkoolis Ludvig Nobeli nimemine stipendium. Samuti Venemaa Tehnikaühingu poolt väljaantav Ludvig Nobeli nimeline auhind väljapaistavate teadustööde ja uuringute eest.
{{JÄRJESTA:Nobel, Ludvig}}
| |||